Nagu näha, sisaldub ,,finantsiline põhjendus" ka järgnevas 4. Tasuvus: finantsiline põhjendus Selles aspekti raames selgitatakse tasuvus ja võimalik rahastamine, seostades kulud olemasoleva eelarvega (ülevaade tabelis 4.). Kontrollküsimused, millele tuleks vastused anda: · Kas on võimalik kokku saada vajalik eelarve, et teostada projekt täies ulatuses? · Kui ei, kas saab projekti ulatust kärpida või teostada projekt pikem aja jooksul? · Kas on võimalik hankida lisarahastamist teistest allikatest? Minimaalselt vajalikuks peetakse siin rahastamisvõimaluste ja investeerimisobjekti elutsükli kulude väljatoomist, viimast struktuuriliselt st kulusid kandvate üksuste (organisatsioonide ja nende struktuuriüksuste) lõikes. 5. Teostatavus: projektijuhtimine ... keskendub projekti teostatavusele, põhieesmärk plaanida projekti organisatsioon ja tegevused eesmärkide (tulemite) saavutamiseks. Osa tegevusest võivad teha ka partnerid! (Ülevaade tabelis 5.)
Viimane peab tagama ka tellitud teenuse piisava rahastamise, s.o riigi õigusabi seaduse*25 § 30 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmise, mille kohaselt riik kindlustab piisavate vahendite eraldamise riigi õigusabi osutamiseks. Kuivõrd riigi õigusabi osutamine ja selle korraldamine moodustavad suure osa advokatuuri tegevusest, peatugem siinkohal mõnel probleemil sisulisemalt. Advokatuur toetab ja propageerib riigi õigusabi kasutamise laiendamist ning taotleb järjekindlalt selle lisarahastamist riigieelarvest. Riigi õigusabi peab muutuma inimestele senisest lihtsamini kättesaadavaks. Nimetatud põhimõtted on sõnaselgelt kajatatud ka advokatuuri uutes arengusuundades.*26 Advokatuuri hinnangul tuleks senisest enam tähelepanu pöörata kohtueelsele ja/või menetlusvälisele õigusnõustamisele, mis eelduslikult peaks vähendama perspektiivitute vaidluste osakaalu kohtumenetlustes. Advokatuuri teeb