aste) ning hiliskurdistunud (kuulmine on kaotatud 3-4.a vanuses) saavad kuulmisaparaatide toel õppida tava-, sobitus- või tasandusrühmas. Sisekõrva implantaadiga laste suunamisel ja õpetamisel lähtutakse lapse kõne ja intellekti seisundist. Kuulmislangus pidurdab otseselt kõne kujunemist ja arengut. Mõju avaldab see juures: Kuulmislanguse aste. Mida suurem on kuulmislangus, seda madalam on lapse kõne tase Kuulmiskahjustuse aeg Võimalikud lisapuuded (vaimne alaareng, PCI jne) Arengutingimused. Lähtuvalt kõneseisundist võib kuulmispuudega lapsi liigitada järgmiselt: Kõnetud Lapsed, kes kasutavad üksiksõnu Lapsed, kes kasutavad grammatilist fraasi Ealise kõnega lapsed Kõnearengu probleemide kõrval esineb kuulmispuudega lastel veel: Mahajäämust kognitiivses ning isiksuse arengus Sagedased koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired Arendustegevus Õigel ajal alustatud ning süsteemse
tajudes maailma vaid käegakatsutavalt, arusaamine väga piiratud, teavitab endast žestide abil, kasutab ja mõistab helisignaale, tavaliselt ei räägi või kasutab üksikuid sõnu. Sügava vaimupuudega isikutel on häiritud sensomotoorne valdkond. Nad sõltuvad täielikult teistest inimestest. Enamik neist ei suuda liikuda ega kontrollida oma põie ja pärasoole talitlust, vajavad hooldust. 6. Lisapuuded: Vaimu- ja liitpuudeid käsitletakse koos, sest • sügavale vaimupuudele lisandub sageli (kuid mitte alati) mõni lisapuue; • vaimupuue kaasneb sageli raskete meele- ja kehapuuetega ning emotsionaal- või käitumisraskustega; • vaimu- ja liitpuuetel on sageli kokkulangev bioloogiline põhjus. Vaimupuudega inimestel esineb sageli ka epilepsiat, peaaegu igal kolmandal. Võib esineda ka südamerikkeid. Ajukahjustus võib olla kombineeritud kahjustustega teistes