moment Lz Pa sin . Tähistades D =Pa ja sinββ saame: L z D D s Pretsessiooni nurkkiirus H Tundliku elemendi y-y telje läänepoolsele osale paigutatud lisaraskus, mille raskuskese ei lange kokku tundliku elemendi keskmega, tekitab alati lisapretsessiooni püsttasandis kui telg x-x kaldub tõelise horisondi suhtes. Lisapretsessioon on alati suunatud tõelise horisondi poole ja seepärast summutab tundliku elemendi võnkumised. Joon 17 Olgu algasendis tundliku elemendi telg rõhtne ja kallutatud tõelisest meridiaanist nurga α 1 võrra ida poole. Lihtsuse pärast on tundlik element paigutatud ekvaatorile, kus puudub Maa pöörlemise püstkomponent. Seepärast puudub tõelise meridiaani pöörlemine.
tasandis. Sellist seadet nimetatakse õlisummutiks. Tema poolt tekitatud pretsessiooni nimetatakse lisapretsessiooniks. Hetkel, kui tundliku elemendi peatelg on tõelise horisondi tasandis, peab õlitase põhjapoolses anumas olema maksimaalne, et tekitada välisjõu moment, mille poolt esilekutsutud pretsessioon viib tundliku elemendi peatelje tõelise meridiaani poole (joon 17). Kui peatelg on jõudnud tõelise meridiaani tasandisse pole lisapretsessiooni järel vajadust, seepärast peab õlitase mõlemas anumas olema võrdne. Samal ajal on tundliku elemendi kalle tõelise horisondi suhtes suurim (joon 18). Kui tundliku elemendi peatelg jõuab tõelise horisondi läänepoolsesse ossa, on õlitase suurem lõunapoolses anumas. Sellest muutub summuti poolt tekitava välisjõu moment vastupidiseks nagu ka pretsessiooni suund ja tundliku elemendi peatelg hakkab liikuma tõelise meridiaani poole (joon19)
annaabi.ee 
