tegumood, mis udustab tegija. 2. Ülepakkumine pealkirjadega või lihtsalt valetamine – kasutatakse liiga tugevaid verbe. 3. Pealkiri kõneleb hoopis muust kui uudise juhtlõik. Lisapealkirjade kirjutamine Lisapealkirjade hulka kuuluvad üla- ja alapealkirjad, mis paiknevad vastavalt põhipealkirja kohal või selle all. Neil on kaks eesmärki: anda lugejale rohkem kiiresti loetavat infot ja kergendada ajakirjanikul pealkirjastamist. Alapealkiri – lisapealkiri, mis asub põhipealkirja all ja täpsustab-rõhutab loo külge. Ülapealkiri – lisapealkiri põhipealkirja kohal, mis määratleb loo teema, annab uudise allika või olulise tegelase, ütleb mingi detaili. Lisapealkirjade kirjutamise põhireeglid on sarnased: 1. Lisapealkirju kasutatakse vaid tähtsamate-pikemate lugude juures (1-2 loo juures leheküljel, mitte rohkem). 2. Lisapealkiri peab olema iseseisev tervik, mõistetav ka ilma põhipealkirjata. 3
nende loomingus. Poola kunst on alati olnud tulvil sümboleid ja tähendusi. Mis võiks olla selle sümbolite keele eelistamise põhjus? Ühelt poolt võiks vastus olla lihtne: okupeeritud riigis ei ole võimalik väljendada avalikult oma suhtumist poliitilisse olukorda, eriti jälitamisse okupatsioonivõimude poolt. Teiselt poolt avaldas XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse kujutavale kunstile tugevat mõju romantism, eriti luule (seetõttu on meie näitusel ka lisapealkiri ,,Kirjanduslikud ja ajaloolised motiivid..."). Tundub, et sümbolismil on poola kunstis mitu nägu? Näitusel võime näha vähemalt mõningaid olulisi sümbolismi liike. Need ei ole mitte ainult muinasjutumotiivid nagu Waweli draakon ega ka mitte ainult kodumaise kirjanduse meistriteoste, näiteks Adam Mickiewiczi poeemi ,,Peied" (,,Dziady"), Juliusz Slowacki poeemi ,,Anhelli" või Stanislaw Wyspiaski värssnäidendi ,,Pulmad" (,,Wesele") pildilised kujutised. Need on ka hetkemeeleolu
annaabi.ee 
