õppimisprotsessi ja selle tulemusi hinnatakse. Kuni põhihariduse tasemeni on see kõigile kohustuslik. Töö on midagi, mille kaudu saab igaüks panustada ühiskonna arengusse. Palk on töö juures küll oluline argument, kuid sageli mitte peamine. Töötamise põhjusteks on ka soov olla kasulik ja tunnustatud, missioonitunne või kogemuste omandamine. Paljud töötavad oma vabast ajast ja vabast tahtest suisa tasuta, et anda lisapanus ümbritseva keskkonna paremaks muutmiseks. Hea töö, mis vastab iseenda huvidele ja oskustele, valmistab naudingut, mistõttu on oluline oma soovide ja võimete eelnev hindamine juba varakult kooliajal, et selgeks saada, mis sind tegelikult huvitab. Selleks tasub nõu pidada karjäärinõustajaga. Pääs tööturule ning noorte toetamine nende arenemisteel ja sotsialiseerumisel on üks noortevaldkonna tegevuste peamisi eesmärke. Meie võimalused Euroopa Liidus
ning vähendada seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõsta Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul. Eestile eraldati perioodil 2004-2006 Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist vahendeid 12,5 miljardi kooni ulatuses. Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada vahendeid 53,3 miljardi krooni ulatuses, seega aastas ligikaudu 2 korda rohkem kui eelnevatel aastatel. Eesti-poolne lisapanus sel perioodil on ligi 9 miljardit krooni. Võib öelda, et üsna väike panus võrreldes sellega, mis vastu antakse. See raha tuleb kolmest erinevast fondist, milleks on Euroopa Regionaalarenfu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond. Neist fondidest saavad toestust kõik liikmesriigid, kuid toetuse maht on regioonide lõikes väga erinev. Kõige enam toetust saavad Ida-Euroopa riigid, kus sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on Euroopa Liidu keskmisest tunduvalt madalam
väga erinev. Kõige enam toetust saavad just Ida-Euroopa riigid, kus sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on Euroopa Liidu keskmisest tunduvalt madalam. Perioodil 2007- 2013 on Eestil võimalik kasutada vahendeid 53,3 miljardi krooni ulatuses, seega aastas ligikaudu 2 korda rohkem kui eelnevatel aastatel. Neid summasid suurendavad Eesti riigi poolt kohustusliku kaasrahastamisena lisatud vahendid. Näiteks perioodil 2007-2013 on Eesti- poolne lisapanus ligi 9 miljardit krooni. Kuigi Euroopa Liidu tasandil on otsustatud, kui suures summas liikmesriigid toetust saavad, sõltub raha maksimaalne ärakasutamine siiski liikmesriigist endast. Struktuuritoetust antakse tagantjärele - projektid tuleb eelnevalt ellu viia ja kulutused enda vahenditega ära teha ning alles siis on võimalik taotleda nende hüvitamist Euroopa Komisjoni poolt. Seetõttu sõltub see,
annaabi.ee 
