võimsust. Lisaks veel suurepärane möiratus ning turboga sarnane tõmme kiirenduses. 1988 oli Honda standard 1.6-liitrise mootori võimsuseks 128 hj. Uus VTEC viis selle 158 hj-ni. Honda ennustas küll võimsuse ja ökonoomsuse tõusu ning pöördemomendi efekti, kuid keegi ei lootnudki, et ka töökindlus niipalju paraneb. Praeguseks on kahe ülanukkvõlliga VTEC mootoreid paigaldatud Civicutest kuni NSX-ideni. VTEC süsteem muudab mootori küll keerulisemaks, kuid vajalike lisaosade arv on neljaklapi- silindri kohta ja kahe ülanukkvõlliga mootori kontekstis siiski väike, ja nukkide mehaaniline vahetamine toimub siis kui klapid on kinni (seega paigalseisvad) 3 Süsteem töötab iseeneset lihtlsalt lukustusvarda abil mida juhib autoaju. Madalatel pööredel töötab mootor ökomoomselt säästes kütust
Kahes naabersildes peab olema vähemalt üks liigend. Staatikaga määratud mitmesildelist tala nimetatakse Gerberi talaks. Põhiosad ja lisaosad: Staatikaga määratavad mitmesildelised talad koosnevad põhi- ja lisaosadest. Põhiosa on geomeetriliselt muutumatu ka siis, kui naaberosad on eemaldatud. Lisaosad muutuvad naaberosade eemaldamisel mehhanismideks. Joonisel on põhiosad a-f1 ja f3-d. Lisaosadeks on f1-f2 ja f2-f3. Põhiosade ja lisaosade vahel mõjuvad kontaktjõud F1,F2 ja F, mille suunad on vastavuses põikjõudude suundadega. Staatikagamääratavust kontrollime avaldisega, kus t = 5, r = 3, k = 4 t + r = 2k - w, asetamine valemisse 5 + 3 = 2 4 - w, saame w = 0 Toereaktsioonide ja kontaktjõudude leidmiseks koostatakse võrrandid (t+r võrrandit). Selle võrrandisüsteemi võrrandite lahendamise järjekorra määramiseks on otstarbekas koostada korrusskeem. Korrusskeemi joonistamisel võib ette kujutada, et niisugune on