Põhiosa ja lisaosa-selgitus, lk 91 Mitmesildelise tala staatikaga määratavust kirjeldasime avaldisega, kus staatikaga määratavuse vajalik tingimus nõuab vabadusastmete arvuks nulli (w = 0 ). Pikijõu puudumisel saame avaldise t + r = 2k-w, kus w=0 t - toereaktsioonide arv (toereaktsiooni tala pikisuunas ei võta arvesse) r - kontaktjõudude arv (arvesse võtame põikjõule vastavad kontaktjõud nii, et r = l ) l - lihtliigendite arv k - tala osade arv (nii põhiosad kui ka lisaosad) w - vabadusastmete arv Mitmesildelise tala staatikaga määratavuse vajaliku tingimuse võib kirjutada kujule t + l =2k w, kus w=0 Liigendite asetus peab olema niisugune, mis tagab mitmesildelise tala geomeetrilise muutumatuse. Geomeetriliselt muutumatus staatikaga määratavas mitmesildelises talas ei ole ühes sildes rohkem kui kaks ja kahes naabersildes rohkem kui kolm liigendit. Kahes naabersildes peab olema vähemalt üks liigend. Staatikaga määratud mitmesildelist tala
.,at }. Turingi masina kood tähestikus Σ={ 0,| } on sõne K = K(x1)K(x2)...K(xn), kus • K (ai)=0||···|0=i, kui ai∈Σ; (i = 0…t) • K (;) = 0||…|0 = t + 1; (tähestiku viimane on t) • K (L) = 0||…|0 = t + 2; • K (S) = 0||…|0 = t + 3; • K (R) = 0||…|0 = t + 4; • K (qj)=0||···|0=t+5+j, kui qj∈Σ; Peatumisprobleem: me ei saa ehitada Turingi masinat, mis ütleks, kas masin peatub või ei. Me saaksime sellisele rakendada külge lisaosad, mis “jah, peatub” korral viiksid masina lõpmatusse tsüklisse ja “ei peatu” korral viiksid ta lõppolekusse. uSellise masina saaksime ühendada selle sama masina sisendisse. Nüüd oleks paradoks: kui masin ei peatu, siis ta peatub, kui peatub, siis ei peatu jne. Hilberti 10. probleem: Kas täisarvuliste kordajatega polünoomi P(x1,...,xn) korral on võrrandil P(x1,...,xn)=0 täisarvulisi lahendeid? Seda lahendati 21 aastat. Sellest on film tehtud. Martin Davis, Yuri