- Muistsed isikunimed - Kristlikud mugandnimed - Rahvusvahelised mugandamata nimed - Eesti nimed Põhilisim Roosi artikkel. Allikad, kust nimede kohta infot, on piiratud. Eeskätt kroonikad ja vanad arveraamatud, vakuraamatud jms. Kui nimesid struktuuri järgi uurime, võib neid jagada kolme rühma: - Lihttüved - Liittüved Kirjapildi tõlgendamisega raskusi. Mitmeosalistes nimedes. Perioodil, kui toimus üleminek kristlikele isikunimedele. Muistsed nimed lisanimedena kasutusel: - Lisanimed - Kohanimed - Isanimed Nimede teemad: - Loodus (linnud) - Inimese omadused - Abstraktmõisted - Väga vähe ,,sõjakaid" nimesid Roomlaste puhul teame eelkõige meestenimesid. Moodustati naissoovorme suguvõsanimedest. Naistenimesid ei ole palju teada. Muistsete eestlastega sama mure: ürikutest naistenimesid ei leia. Esimest korda naisenimesid meetrikaraamatutes, mis on enamasti sügavalt kristlikud
- hiljem ka kombineeritud kristlike nimedega kombineeritult (nt lisanimena Mattias Ylmewalde) Nimede teemad: loodus, inimese omadused, abstraktmõisted, vähe sõjakaid nimesid. Naiste nimesid on ürikutes vähem kirja pandud kui meeste omi. Ka muistsete nimede puhul toimus sise- ja lõpukadu: Melepeyve = Melpe, Lemmetovu = Lemdo. Alates 1430ndatest pole linnakodanikel enam muistseid eesti nimesid, maal säilisid need kauem, eriti isa- ja lisanimedena (kuni 16.saj). kristlikud mugandnimed (alates 14.saj) - tüüpilised: Jaan, Madis, Andres, Tõnis, Siim; Mari, Mall, Piret, Kadri – nimed on üle võetud alamsaksa keelest - põhiliselt on need kanoonilised nimed, piibli ja pühakute nimed (Helena = Leena; Katharina = Kadri, Kai, Kati, Riina. Kõige vähem nimesid oli 18.saj venestusajal. rahvusvahelised mugandamata nimed (alates 19.saj keskpaigast)
annaabi.ee 
