vanuselistesse rühmadesse. Kõne mehhanismid (vt. lk 197-199) Kõne helilised tunnused: tämber (kõneorgani ehituse eripärast sõltuv), intonatsioon (sõltub psüühilisest seisundist, situatsiooniline), kõne tempo, pausid, foneetiline reduktsioon (sõnalõppude "ära söömine"), reeglitest kinni pidamine. Kõne liigid: sisekõne (hüplev, pole korrapärane, telegrammstiilis), suuline kõne (signaal edastatakse hääle abil, kuulaja-rääkija on ühes situatsioonis, lisanduvd zestid, miimika, intonatsioon), kirjalik kõne (erineb lauseehituselt eelmistest, on täpsem) , afektiivne kõne (situatsiooniline, väljendab suhtumist, "ah", "oho"). Kõne mitteverbaalsed ja helilised individuaalsed tunnused (vt. lk.201-204) Õppimine suhteliselt püsivate muutuste kujunemine. John Dewey (1859 1952) õppimise eesmärk on kohanemine ümbritseva maailmaga. Erinevad õppimisteooriad: Biheivioristlik suund
vanuselistesse rühmadesse. Kõne mehhanismid (vt. lk 197-199) Kõne helilised tunnused: tämber (kõneorgani ehituse eripärast sõltuv), intonatsioon (sõltub psüühilisest seisundist, situatsiooniline), kõne tempo, pausid, foneetiline reduktsioon (sõnalõppude "ära söömine"), reeglitest kinni pidamine. Kõne liigid: sisekõne (hüplev, pole korrapärane, telegrammstiilis), suuline kõne (signaal edastatakse hääle abil, kuulaja-rääkija on ühes situatsioonis, lisanduvd zestid, miimika, intonatsioon), kirjalik kõne (erineb lauseehituselt eelmistest, on täpsem) , afektiivne kõne (situatsiooniline, väljendab suhtumist, "ah", "oho"). Kõne mitteverbaalsed ja helilised individuaalsed tunnused (vt. lk.201-204) Õppimine suhteliselt püsivate muutuste kujunemine. John Dewey (1859 1952) õppimise eesmärk on kohanemine ümbritseva maailmaga. Erinevad õppimisteooriad: Biheivioristlik suund
annaabi.ee 
