PSÜHHOLOOGILISED FAKTORID GENEETILISED FAKTORID STRESS, PROBLEEMID SUHETES BIOLOOGILISED TEGURID ELUMUUTUSED ANOREKSIA ALAKAALU SÄILITAMINE PIDEV JA SUUR HIRM KAALUTÕUSU EES KEHATAJU HÄIRUNUD Anoreksia (anorexia nervosa) on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Häire avaldub alatoitumises ning sellele lisanduvates hormonaalsetes ja ainevahetuslikes muutustes. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest. Patsiendid, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna. Enesehinnang on haiguslikult seotud ainult kehakaalu ja välimusega. Anoreksiaga inimene · mõtleb enamuse ajast toidule, söömisele ja kaloritele;
ja mida üle elab. Oma osa häire kujunemises omab ka ühiskondlik ja kultuuriline taust. Arvamus, et hea välimuse ja madala kehakaaluga inimene on edukas igas elu valdkonnas viibki kehakaalu ja välimuse ületähtsustamisele. Tähtis on ka meedia mõju, kus hinnatakse inimest, kes on kõhn ja hea figuuriga (missi valimised, modelliks olemine). Kõige olulisem on aga siiski perekonna mõju, omavaheline läbisaamine ja usaldus. Häire avaldub alatoitumises ja sellele lisanduvates hormonaalsetes ja ainevahetuslikes muutustes. Tahtlikult süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus põhiliseks tegevuseks. See on tingitud keha väärtajumisest, esilekutsutud oksendamisest ja kõhulahtisusest, suurest kehalisest koormusest, mis on kõik omased nimetatud haigusele. Patsiendid ei pea ennast tavaliselt kõhnaks. Nad näevad ennast küll alakaalulisena, kuid tunnevad end paksuna.