korduda. Sarnaselt K. Ristikiviga vältis Valton ajalooproosas Eesti ajalugu ja ammutas ainet teiste maade minevikust. Novellikogus "Õukondlik mäng" (LR 1972) aktualiseerib Valton ajaloonäidete inimliku negatiivsuse avaldumisvorme, mis on kõnekad üle aegade. Kujunenud markantseimaks mudelproosa ja paraboolnovelli viljelejaks, siirdus Valton üha uute väljendusvahendite otsingule. Novellikogude "Pööriöö külaskäik" (LR 1974) ja "Läbi unemaastike" (1975) unenäo-ja müüdiloogika lisandas individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüsi, müüdiloogika tõi esile teisitiolemise metaloogilise erikuju. 1970. aastate keskel muutus Valtoni looming zanrite poolest mitmekülgseks; novellide kõrvale ilmusid romaanid, aforismid, luuletused, näidendid ja lasteraamatud. Novellikogudes "Mustamäe armastus" (1978) ja "Võõras linnas" (1981) paiguti tugevnenud publitsistlik allhoovus on allutatud mängu paradoksaalsusele, mis tagab maailmapildi ambivalentsi.
ajalugu ja ammutas ainet teiste maade minevikust. Novellikogus "Õukondlik mäng" (LR 1972) aktualiseerib Valton ajaloonäidetel inimliku negatiivsuse avaldumisvorme. Kujunenud markantseimaks mudelproosa ja paraboolnovelli viljelejaks, siirdus Valton uute väljendusvahendite otsingule. Novellikogude "Pööriöö külaskäik" (LR 1974) ja "Läbi unemaastike" (1975) unenäo ja müüdiloogika lisandas individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüsi, müüdiloogika tõi esile subjektiivse olemise teise erikuju. 1970. aastate keskel muutus Valtoni looming zanride poolest mitmekülgseks: novellide kõrval ilmusid romaanid, aforismid, luuletused ja lasteraamatud. Novellivalikkogudes "Mustamäe armastus" (1978) ja "Võõras linnas" (1981) kujutab Valton elu ja inimest subjektiivse olemise vaatekohast;
annaabi.ee 
