Seega peab pinge olema väiksem vahelduvpingest. Staatorimähised võivad olla alalispingele lülitatud mitmeti. Endaergutusega dünaamilise pidurduse (kondensaatorpidurdus) korral lülitatakse mootor võrgust välja ja staatorimähistele lülitatakse kondensaatorid. Asünkroonmootor töötab endaergutusega asünkroongeneraatorina. Esialgne ergutusvool tekib rootori jääkmagnetismi arvel. Asünkroonmootor toidab kondensaatoreid, tekib täiendav staatorivool, mis loob lisamagnetvoo ja tugevama ergutuse. Kondensaatorite mahtuvuse vähenemisel tekib pidurduse vääratusmoment suurematel kiirustel. 26. Kommutaatormootorite kiiruse reguleerimine. a) Rööpergutusmootori kiiruse reguleerimine Kiirust võib reguleerida ankrupinge U, ankruahela takistuse R või magnetvoo Φ muutmisega. Nurkkiiruse reguleerimine magnetvoo muutmisega on lihtsaim ja odavaim reguleerimisviis. Kiiruse reguleerimine on sujuv. Magnetvoo vähendamisel muutuvad tunnusjooned pehmemaks. Momendi
alalispingega. Alalisvool tekitab ruumis liikumatu magnetvälja, kuna rootor pöörleb, siis tekib temas vool ja seega ka pidurdusmoment. Endaergutusega dünaamilise pidurduse (kondensaatorpidurdus) korral lülitatakse mootor võrgust välja ja staatorimähistele lülitatakse kondensaatorid. Asünkroonmootor töötab endaergutusega asünkroongeneraatorina. Esialgne ergutusvool tekib rootori jääkmagnetismi arvel. Asünkroonmootor toidab kondensaatoreid, tekib täiendav staatorivool, mis loob lisamagnetvoo ja tugevama ergutuse. Kondensaatorite mahtuvuse vähenemisel tekib pidurduse vääratusmoment suurematel kiirustel. 27. Rööpergutusmootori nurkkiiruse reguleerimine. Valemist järeldub, et kiirust võib reguleerida ankrupinge U, ankruahela takistuse R või magnetvoo muutmisega. Nurkkiiruse reguleerimine magnetvoo muutmisega on lihtsaim ja odavaim reguleerimisviis. Kiiruse reguleerimine on sujuv