Varases nooruses oli Kant häbelik ja hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis. Alles vanas eas sai Kant lahti häbelikkusest, kuid see muutus tagasihoidlikkuseks. Ühelegi koolikaaslasele poleks pähegi tulnud, et temast saab filosoof (Meos 1999). Täites ema soovi (ema suri, kui Kant oli 13aastane), asus Immanuel õppima ülikooli usuteaduskonda. Hiljem veendudes, et tal puudub kutsumus selle elukutse suhtes, kuulas ta lisaloenguid matemaatika-, filosoofia-, ja füüsikaloenguid. Tema kaaslastele jäi arusaamatuks, mis elukutseks Kant valmistub. Raamatust lähtub, et isegi tema geniaalsuse kohta oli tõendeid napilt. Kanti on võrreldud Newtoniga, kes arenes välja ka alles suhteliselt vanas eas ning oli tuntud oma hajameelsuse poolest. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Kant üheksa aastat koduõpetajana mitmes peres, muuhulgas ka krahv Keiserlingi juures
Ema oli andekas pianist. Keskkooli ajal tärkas huvi kirjanduse (luule) vastu. Samas mõttemaailmalt ja elulaadilt omapärane. Töötas vahepeal põlevkivi kaevurina, et näha, milline see elu on. Saatis Tuglasele mõned luuletused, et ta need Loomingus avaldaks. Kui tagasi Tartusse, siis kaustikutäis luuletusi, kuid trükki ei jõua. Õpingud TÜ filosoofiateaduskonnas 1934 aastani. (kohustuslik sõjaväekohustus vahepeal, aga ka palju lisaloenguid). 1929 aasta "Loomingus" esimesed tööd, mis trükki lähevad. 1934 esikkogu "Palavik" meeleolu palavikuline, närviline, tumedad sünged tundetoonid. Oli läbi loomingu sünge. Jääb järeldusele, et inimene tihti vastuolus ühiskonnaga, sest ümbritsev maaelu on kaootiline. See sunnib iseendasse tõmbuma ja siit tekib kontaktivõimetus. Mitmed tunded väärastuvad (on mingis nihkes). Sees palju mina vormi ning eneseirooniat. Nt
annaabi.ee 
