esmakordselt aluslepingu tasandil. • Lepinguga võrreldes on põhiseaduses identselt sõnastatud sätetel erinev õiguslik mõju. 14 • Põhiseaduses sätestatakse, et edaspidi luuakse Euroopa Liidu õigusaktid riikide ja elanikkonna topelthäälteenamusega: 55% liikmesriikidest, s.o vähemalt 15 liikmesriiki, kui nende elanikkond moodustab 65% Euroopa Liidu elanikkonnast. EL põhiseaduse muutmine lisalepingute või rahvahääletusteta • Passerelle’i ehk silla klausel: Kui riikide valitsusi esindavad presidendid ja peaministrid on nõus, võib need valdkonnad, mille puhul on riikidel endiselt vetoõigus, panna edaspidi Euroopa Liidu enamushääletusele ilma, et oleks vaja uusi lepinguid, parlamendi ametlikku heakskiitu või ratifitseerimist rahvahääletusel, nii nagu seda nõutakse praegu iga sellise arengu korral. • Soodustusklausel: kui põhiseadusega ei ole antud Euroopa Liidule
Kohaldamise eeldused on täidetud, seega läks üürileping üle ostjale. Kuna lisakokkulepe on üürilepinguline kohustus, mis on tavapärane, läheb ka see üle. Seega saab öelda, et müügileping oli täidetud mittekohaselt, kuna sellel ei olnud kokkulepitud omadusi. 3. Vastutus: a. Standard: § 218 lg 1 b. Välistused: § 218 lg 4 ei kohaldu, kuna ostja ei oleks pidanud tegema eraldi iga üürniku juures kontrolli lisalepingute kohta. M-i teadmise puudumine lisakokkuleppest ei välista tema vastutust. Lepingus sisaldub vastutust piirav kokkulepe, mis piirab üksnes kahju hüvitamist saamata jäänud tulu eest. 4. ÕKV: a. Täitmisnõue § 222 lg 1: võimatu, kuna puudust ei saa kõrvaldada. Teoorias saaks heastada, aga O ei saa seda nõuda, kuna täitmine sõltub üürnikust, mitte M-st. b
annaabi.ee 
