tihenemine. Läänemere pringlipopulatsioon on viimastel aastakümnetel lausa dramaatiliselt kokku kuivanud ning liik kuulub hetkel kogu maailmas kaitse alla. Geneetiliselt isoleeritud Läänemere populatsioon on kantud Maailma Looduskaitseliidu punasesse nimekirja. Seega on tarvis rakendada kiireid abinõusid, et siinsed pringlid üldse elama jääksid. Väikeste vaalaliste kaitseks Põhja ja Läänemeres on Bonni ehk rändavate liikide kaitse konventsiooni raames sõlmitud lisalepe ASCOBANS. See on Lääne- ja Põhjamere, Kirde- Atlandi ja Iiri mere väikeste vaalaliste kaitseks mõeldud lepe. Ühiselt püüavad lepinguriigid inimtegevuse poolt põhjustatud kahjulikke mõjusid minimeerida, nagu näiteks kaaspüüki, kasutades võrkudel heliseadmeid, millelt kostub pringli ohuhäälitsusi. Selle abil püütakse pringleid võrkudest eemale hoida. Hülged Läänemeres elab kolm hülgeliiki, kes on eeskujulikult jaotunud üle laia kohastumise skaala.
Pringlid Pringel on põhjapoolkera meredes laialt levinud ja tuntud väikene delfiin. Ka Läänemeres oli pringel veel sada aastat tagasi üsna tavaline, kuid umbes viiskümmend aastat tagasi jäid need loomad Läänemere põhjaosas harvaks ja täna kohtame neid valdavalt eksikülalistena. Väikeste vaalaliste kaitseks Põhja ja Läänemeres on Bonni (e.rändavate liikide kaitse) konventsiooni raames sõlmitud lisalepe, Lääne- ja Põhjamere väikeste vaalaliste kaitse lepe - ASCOBANS. Eesti liitumine selle leppega on olnud arutluse all juba mitu aastat, kuid seni ei ole see veel teostunud. Üheks olulisemaks takistuseks on peetud teadmatust, kas need loomad üldse Eestis elavad. Igal juhul tuleb kasutuse võtta kõik vahendid, et Eesti rannikumeri ja Läänemeri tervikuna oleks vaaladele ohutu elupaik ja pringel kui ainukene ,,kohalik" liik peaks vastu ning taastaks oma ajaloolise elujõu.
annaabi.ee 
