Kohustuslikud ained gümnaasiumis on emakeel ja kirjandus, teine riigikeel, võõrkeeled, matemaatika, keskkonna- ja loodusteadused, religioon ja eetika, filosoofia, psühholoogia, ajalugu, sotsiaalõpe, kunstid ning kehaline kasvatus ja terviseõpetus. Lisaks kohustuslikele kursustele peab õpilane valima vähemalt 10 erinevaid õppeaineid süvendavaid kursuseid. Ülejäänud 16 20 kursust valib õpilane kooli poolt pakutavate vabaainete hulgast. Need võivad olla mingi õppeaine lisakursused, aga ka mistahes muud õpilaste soovide ja kooli võimalustega kokkusobivad kursused alates kodundusest ja golfist, lõpetades eksootiliste keelte õppimisega. Soomes on gümnaasiumiõpilastel küllaltki suur valikuvabadus, ainult 60-65% õppekavast on kohustuslik. See arvestab õpilaste individuaalseid võimeid, õpilased koostavad endale ise programmi. Noored saavad vastavalt oma võimetele ja huvidele valida, milliseid aineid, mis mahus ja raskusastmel nad omandavad
3. Trigonomeetria (20, 30) 4. Vektor tasandil. Joone võrrand (30, 30) 5. Funktsioonid, vastavad võrrandid ja võrratused (30, 60) 6. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis (30, 60) 7. Stereomeetria. Vektor ruumis (10, 30) 8. Integraal ja selle rakendusi (25, 45) 9. Tõenäosusteooria ja mat. statistika (25, 30). Viimane, 9. kursus oli uus ja lülitus programmi esmakordselt pärast 1930ndaid aastaid. Peale selle olid programmis välja toodud ka lisakursused: determinandid ja maatriksid; hulkliikmed ja algebralised võrrandid; koonuselõiked; täiendavaid küsimusi planimeetriast; matemaatiline loogika; tulude ja kulude matemaatika; matemaatika ajalugu. Kuid seda programmi asuti kohe ümber töötama. Programmi lisati algklasside osa, üldiselt polnud muutused eriti suured. Samaks jäid ka tundide arvud, vaid VIII klassis oli nüüd 5 tundi nädalas kogu aasta vältel. Gümnaasiumi kursus
annaabi.ee 
