atsetüleerimine kui ka fosforüleerimine. Histoonide fosforüleerimise eest vastutab proteiin kinaas. Komosoomide kondenseerumine on seotud selliste valkudega nagu XCAP-C ja XCAP-E. Lisa-ehk B-kromosoomid Igat liiki iseloomustab kindel kromosoomistik, niinimetatud A-kromosoomid. A-kromosoomide mutatsioonid viivad geneetilise tasakaalu rikkumisele ja on reeglina kahjulikud. Paljudel taime-ja loomaliikidel (mitte inimesel) võivad karüotüübis esineda ka B-ehk lisakromosoomid, mis on suures osas heterokromatiinsed ja mille vähest eukromatiini ei transkribeerita. B-kromosoomid on tavaliselt väiksemad kui A-kromosoomid ning nende arv ja kuju varieerub ühe liigi isenditel ja ka ühe isendi erinevates rakkudes. B-kromosoomide olemasolu karüotüübis võib paljudel liikidel viia kiasmide sageduse tõusule A-kromosoomides, suurendades geneetilist rekombineerumist ja ka varieeruvust järglaste hulgas
nii raku sisestruktuuride kui ka raku enda liikumist. Kokkuvõtlikult nimetatakse seda rakuliikumiseks. Ka raku tsütoskeleti defektid on seotud pärilike haigustega.. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. 12.Kromosoomide struktuur. Geneetiline materjal on organiseeritud kromosoomidesse. Prokarüootides on tavaliselt üks rõngjas põhikromosoom, kuid paljudel juhtudel veel ka lisakromosoomid, väiksemad rõngasjad DNA molekulid ehk plasmiidid. Eukarüootidel on seevastu rohkem kui üks kromosoom. Eukarüoodi iga kromosoom on valjude abil (osaleb ka RNA) kokku pakitud üks lineaarne DNA-molekul. Kromosoomidel on kaks põhifunktsiooni: 1)geneetilise informatsiooni ülekanne muutumatul kujul rakust tütarrakku ja põlvkonnast põlvkonda; 2)geneetilise informatsiooni järkjärguline avaldumine rakud funktsioonide ja arengu geneetilisel määramisel
Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega. Homogameetne sugupool – moodustab sugukromosoomide osas ühesuguseid sugurakke (gameete) Naised XX, sugurakus lisaks autosoomidele X kromosoom Heterogameetne sugupool – moodustab sugukromosoomide osas erinevaid sugurakke Mehed XY, sugurakus lisaks autosoomidele kas X või Y kromosoom Sugukromosoomide arv võib liigiti erineda: Osadel putukatel avastati lisakromosoomid. Nt on emastel rohutirtsudel üks X-kromosoom rohkem kui isastel. Emased XX, isased X0. Inimestel, enamikel imetajatel ja osadel putukatel on XY-soomääramise süsteem. Inimese Y kromosoom on X kromosoomist morfoloogiliselt eristatav. Ühist geneetilist materjali on X ja Y kromosoomil vähe. Lindudel ja osadel reptiilidel ja putukatel on olukord vastupidine: isased on homogameetsed (ZZ) ja emased heterogameetsed (ZW). See on ZW-soomääramissüsteem.
annaabi.ee 
