Ehitusmaksumust saab aga alati optimeerida alandades seina- / põrandapinna suhet, vältides mitmekorruselisust, tsentraliseerides insenerivõrke jne. lahus krundi maksumusest. Olukord on teistsugune aga siis, kui nii hoonestuse väärtus kui ka krundi hinnad on kõrged. Kaasaegses linnajaos moodustavad ehituskulud 20% korteri hinnast, 80% aga maa maksumus. Kui krunt on ostetud hinna eest, mis eeldab sinna 20 korteri ehitamist ja tekib võimalus ehitada rohkem kui 20 korterit, siis nende lisakorterite ehituskulud on vaid 20% nende turumaksumusest. Seetõttu on otstarbekas need üleplaanilised korterid igal juhul ehitada, kasutades selleks vajadusel vähemefektiivsemat hoone konfiguratsiooni, et saada ka suureneva ehitusmaksumuse puhul ikkagi oluline lisakasum. Sel juhul on maksumusplaanimisel eraldi ülesanne tagada sellele krundile maksimaalne arv "ühikuid" (kortereid), optimeerides samal ajal projektlahendit, arvestades ka toetusrahasid ja subsiidiume (nende olemasolul)
Ehitusmaksumust saab aga alati optimeerida alandades seina- / põrandapinna suhet, vältides mitmekorruselisust, tsentraliseerides insenerivõrke jne. lahus krundi maksumusest. Olukord on teistsugune aga siis, kui nii hoonestuse väärtus kui ka krundi hinnad on kõrged. Kaasaegses linnajaos moodustavad ehituskulud 20% korteri hinnast, 80% aga maa maksumus. Kui krunt on ostetud hinna eest, mis eeldab sinna 20 korteri ehitamist ja tekib võimalus ehitada rohkem kui 20 korterit, siis nende lisakorterite ehituskulud on vaid 20% nende turumaksumusest. Seetõttu on otstarbekas need üleplaanilised korterid igal juhul ehitada, kasutades selleks vajadusel vähemefektiivsemat hoone konfiguratsiooni, et saada ka suureneva ehitusmaksumuse puhul ikkagi oluline lisakasum. Sel juhul on maksumusplaanimisel eraldi ülesanne tagada sellele krundile maksimaalne arv "ühikuid" (kortereid), optimeerides samal ajal projektlahendit, arvestades ka toetusrahasid ja subsiidiume (nende olemasolul)