Helimaterjali transkribeerides kirjutatakse üles üldiselt kõik põhimõttel nii nagu kuuled (kuuldeortograafia), sealhulgas siis ka kõik häälitsused (nn üneemid äää, õõm jne), samuti märgitakse ära pauside pikkused, mingil viisil markeeritud kõnemaneer (tavapärasemalt vaiksem või valjem, naerev, kõhklev jne) ja muu info. Kõike ei saa kunagi üles märgitud, kuid on oluline kirjutada üles võimalikult palju ja võimalikult täpselt, kirja panna ka ((täpsustavaid lisakommentaare)). Selle ülesande puhul on ilmselt sisu natuke olulisem kui kõikide pisikeste keeleliste eripärade ülesmärkimine, mis on aga näiteks väga oluline lingvistilistes uurimustes. Fookusrühma intervjuu puhul huvitavad meid üldlevinud diskursused, mitte niivõrd individuaalsed arvamused. Kerkib üles ka individuaalsuse ja sarnasuse omavahelise suhte küsimus isegi väga subjektiivsest ja isiklikust kogemusest rääkimine on ühiskonna poolt mõjutatud
454466, nr 9, lk 537540. Pall, Valdek; Simm, Jaak 1977. Kuidas kirjutada eesti kohanimesid. -- Keelevoos 75. Tallinn, lk 5254. Peep, Viljar 1996. Ärinime teooriast ja praktikast. -- Juridica, nr 6, lk 269 275. Päll, Peeter 1987. Võõrnimekirjutuse põhimõtete muutumisest aastatel 1940 83. -- Kirjakeel 1985. Valgus, Tallinn, lk 7382. Päll, Peeter 1993. Rahvusvaheline nimekorraldus ja Eesti. I-II. -- Keel ja Kirjandus, nr 5, 8, lk 264276, 457467. Päll, Peeter 1994. Lisakommentaare. -- Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 370372. Päll, Peeter 1997. Eesti kohanimede õigekirjast. -- Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 4142. Päll, Peeter 1998a. Võru keel kohanimedes. -- Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Tarto-Võro, lk 6167. Päll, Peeter 1998b. Väliskohanimede õigekiri. -- Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 411426. Päll, Peeter 1999. Maailma kohanimed. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn. Päll, Peeter 2002. Franckrike maast Prantsusmaani
annaabi.ee 
