§ 14 annab aluse sellele, et Ladu rikkus teavitamiskohustust (oluline asi). c. Vastutus: § 103, ei ole välistatud. d. ÕKV: i. Hinna alandamine: võimatu, pole tegu mittekohase täitmisega ii. Kahju hüvitamine § 115 iii. Taganemine: pole oluline rikkumine Kaasus nr 8 X –> M –> O (ML 01.10.08) M – Ü (ÜL, mis lõppeb 01.03.09) X – Ü (ÜL + lisakokkulepe) 1. Kehtiv leping: müügileping § 208 lg 1 2. Rikkumine: asja vastavus lepingutingimustele § 217 lg 2 p 4, kuna asi on büroohoone tervikuna, kuid nõue on ainult ühe boksi vastu, ei saa p 4 rakendada. P 1 alusel on kokkulepitud omadused üürilepingud. Lisakokkulepe on osa lepingust. Selleks, et üürilepingud üldse läheksid müügilepinguga üle, tuleb vaadelda selle eeldusi § 291 lg 1 alusel, kus tuleb vaadelda ka § 272 lg 2 (erandid lg 4)
meditsiinivaldkonnas töötavatele äriühingutele ja töötajatele. Kehtivuse osas on üks oluline küsimus ka ajalises kehtivuses. Kollektiivleping on tähtajaline leping. See sõlmitakse konkreetseks perioodiks (tavaliselt 1-2 aastani). Kehtib USA-st Venemaani. On ka neid riike (Soome ja Prantsusmaa) kus KL-d kehtivad 4 või 5 aastat. Nende puhul on tegemist raamlepingutega. Soome näite puhul raamlepingus lepitakse kokku näiteks palgaastmed. Üle kahe aasta sõlmitakse lisakokkulepe, milline palganumber kehtib millisele palgaastmele. Viimane küsimus on seotud KL-de haldamisega. See on riikides erinevalt reguleeritud. KL-de sõlmimiseks ja läbirääkimiseks moodustatud organid pärast KL-de sõlmimist kokku ei jää. Läbirääkimisteks kokku kutsutud seltskond läheb kohe laiali. See printsiip kehtib enamikes Euroopa riikides. Belgias võib olla alaliselt tegutsev läbirääkimiste organ. Pärast KL sõlmimist organ laiali ei lähe
annaabi.ee 
