etteteatamise aega ja tööstaazist sõltuvat koondamistasu. Samuti ei pea ta töötajale võimaldama palgaga puhkust nagu töölepinguga töötaja puhul, vaid võib lepingu sõlmida vaid konkreetse projektiga seotud ajaks. Töölepingul on ka teisi tööandjale kohustuslikke tingimusi, millega töövõtulepingu või käsunduslepingu puhul ei pea arvestama. Seega on töövõtuleping mõlemale osapoolele seotud väiksemate lisakohustustega, võimaldades suuremat tegutsemisvabadust. Samas on töövõtulepingu ülesütlemise lihtsuse tõttu töövõtja seisund ebakindlam (nii töövõtja kui ka tellija jaoks) kui töölepingu puhul. Töövõtulepingu sõlmimine õigustab end ühekordsete ja lühemate projektide puhul. Pikaajaliste projektide puhul võib tuumikmeeskond tegelda projektiga ka tähtajalise töölepingu alusel. Ajutist lisatööjõudu võib kaasata projekti mõneks etapiks konkreetse töö
Kuigi käsundisaajal ei ole reeglina õigust käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, ei tohi ta korraldusi pimesi järgida ja peab enne täitmisele asumist hindama nende võimalikke tagajärgi. Juhiste järgmisel tuleb seega käsundisaajal arvestada nii hoolsus kui ka lojaalsuskohustusega ning käsund tuleb täita võimalikult kasulikul viisil käsundiandjale. Käsundi nõuetekohane täitmine on peamiseks kohustuseks käsundisaajale. Lisaks põhikohustustele tuleb käsundisaajal arvestada ka lisakohustustega, mis võivad tuleneda erinormidest, poolte vahelisest kokkuleppest või hea usu põhimõttest. Mõned lisakohustused on reguleeritud VÕS 35 ptk-s, näiteks huvide konflikt VÕS § 623, teavitamiskohustus VÕS § 624, saladuse hoidmise kohustus VÕS § 625 ja väljaandmiskohutus VÕS § 626. Huvide konflikti vältimise kohustus 5
annaabi.ee 
