üksikuteks punktideks. Nihe pikkus erineb tunduvalt kaarepikkusest ehk läbitud teest, sest kõverjooneline liikumine koosneb paljudest väikestest sirglõikudest ehk kõõludest. Trajektoori igas punktis ühtib kiiruse suund kõvera muutujaga. Moodustub hulknurkade süsteem. Mida rohkem on hulknurkadel külgi, seda lähedasem on ta sirgjoonelisel liikumisel. Kui keha liigub mööda ringjoont kiirusega , mille arvväärtus on jääv, siis antakse kehale pidevalt lisakiirust ja lisakiirus on suunatud mööda raadiust keskpunkti poole. Keha ühtlasel ringjoonelisel liikumisel on kiirendusvektor suunatud ringjoone keskpunkti poole ja seega on tegemist kesktõmbe kiirendusega, mis aitab kehal püsida ringjoonel.
Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcT; m=V; V = Svt; seega Q= SvtcT Pall visati vertikaalselt üles ja ta kukkus maapinnale tagasi 8 s pärast. Leida algkiirus, millega pall üles visati ja suurima tõusu kõrgus. Palli ülesviskamisel on tema üleslendamine ja allakukkumine sarnased st ajad, teepikkused, kiirused on võrdsed ning peegelpildis. Seega saab ülesannet algkiiruse leidmiseks vaadata nii nagu keha kukkus teatud kõrguselt ja omandaks igas sekundis lisakiirust vaba langemise kiirenduse g arvelt. Seega suurima tõusu kõrgus on määratud valemiga h=gt 2/2, kus t=4 s ja seega saame ligikaudu 80 m. Kiirus vastavalt v=gt=40 m/s (arvutades täpsema g väärtusega 9,81 m/s2 tulevad veidi teised tulemused) Kui palju tõuseb vee temperatuur hüdroelektrijaama tammist langemisel, kui oletada et kogu energia muundub soojuseks ja tammi kõrgus on 420 m? Energiakadudega keskkonda mitte arvestada.
Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcΔT; m=ρV; V = Svt; seega Q= SvtρcΔT Pall visati vertikaalselt üles ja ta kukkus maapinnale tagasi 8 s pärast. Leida algkiirus, millega pall üles visati ja suurima tõusu kõrgus. Palli ülesviskamisel on tema üleslendamine ja allakukkumine sarnased st ajad, teepikkused, kiirused on võrdsed ning peegelpildis. Seega saab ülesannet algkiiruse leidmiseks vaadata nii nagu keha kukkus teatud kõrguselt ja omandaks igas sekundis lisakiirust vaba langemise kiirenduse g arvelt. Seega suurima tõusu kõrgus on määratud valemiga h=gt 2/2, kus t=4 s ja seega saame ligikaudu 80 m. Kiirus vastavalt v=gt=40 m/s (arvutades täpsema g väärtusega 9,81 m/s2 tulevad veidi teised tulemused) Kui palju tõuseb vee temperatuur hüdroelektrijaama tammist langemisel, kui oletada et kogu energia muundub soojuseks ja tammi kõrgus on 420 m? Energiakadudega keskkonda mitte arvestada.
lasemalt kui normaalse lasu puhul. riood kestab alates kuuli väljumisest Paiskelaengu põlemisel kulub eraldu- rauast kuni hetkeni, mil püssirohu- vast energiast umbes 2535% kuulile gaasid kuulile enam mõju ei aval- kiirenduse andmiseks (kasulik töö), da. Gaasid väljuvad rauast kiirusega 1525% takistuse ületamiseks kuuli 12002000 m/s ning annavad kuulile liikumisel rauaõõnes, raua seinte soo- veel lisakiirust. Perioodi lõpus saavu- jendamiseks ja relvaosade liikumapa- tab kuul maksimaalse kiiruse (Vmax). nemiseks ning umbes 40% energiast Periood lõpeb siis, kui püssirohugaa- jääb kasutamata. side rõhk tasakaalustub ümbritseva õhurõhuga. Lask toimub väga lühikeses ajavahe- mikus (0,0010,06 sekundit). Lasu Kuuli algkiiruseks peetakse kuu-
annaabi.ee 
