Seega väited (3), (5) ja (7) kui üldväited ei väida, et vastavalt siis koerad, lumeinimesed või draakonid on olemas. Vajaduse korral võiks neid täpsustada, nt lause (3) võiks asendada lausega „Kui koerad juhtuvad olemas olema, siis on nad kõik ohtlikud“; lause (5) lausega „Kui lumeinimesed olemas on, siis on nad kõik suurt kasvu.“21 Esmapilgul tundub, et Aristotelese tõlgendus on lihtsam ja arusaadavam ning Boole’iinterpretatsioon põhjustab vaid lisakeerukusi. Ent traditsioonilisel käsitlusel on omad puudused. Nimelt sunnib see meile peale, et terminite poolt osutatud objektide klassid ei tohi olla tühjad. Aga sageli on vaja rääkida asjadest, mida veel ei ole, enam ei ole või ei tulegi, sest kõrvaldatakse nende tulevase tekke võimalus. Nii nt võib seadusandja olla loogiline ka siis, kui ta räägib asjadest, mida veel ei ole, nt Eesti kiirteed, või sellistest, mida võib-olla ei tulegi, kuid mida on kasulik igaks juhuks määratleda
Seega väited (3), (5) ja (7) kui üldväited ei väida, et vastavalt siis koerad, lumeinimesed või draakonid on olemas. Vajaduse korral võiks neid täpsustada, nt lause (3) võiks asendada lausega ,,Kui koerad juhtuvad olemas olema, siis on nad kõik ohtlikud"; lause (5) lausega ,,Kui lumeinimesed olemas on, siis on nad kõik suurt kasvu."21 Esmapilgul tundub, et Aristotelese tõlgendus on lihtsam ja arusaadavam ning Boole'iinterpretatsioon põhjustab vaid lisakeerukusi. Ent traditsioonilisel käsitlusel on omad puudused. Nimelt sunnib see meile peale, et terminite poolt osutatud objektide klassid ei tohi olla tühjad. Aga sageli on vaja rääkida asjadest, mida veel ei ole, enam ei ole või ei tulegi, sest kõrvaldatakse nende tulevase tekke võimalus. Nii nt võib seadusandja olla loogiline ka siis, kui ta räägib asjadest, mida veel ei ole, nt Eesti kiirteed, või sellistest, mida võib-olla ei tulegi, kuid mida on kasulik igaks juhuks määratleda
annaabi.ee 
