kulumiskindlust. Puidu värvus tumeneb. Deformatsioonid (keerdumine, kahanemine jne) on minimaalsed ja tasakaaluniiskus on naturaalpuiduga võrreldes isegi 50% madalam. Termopuit on suurepärane aluspind värvimiseks ning võib pikendada viimistluse vastupidavust. Puidu tugevus termotöötlusel mõnevõrra väheneb (ja seda enam, mida kõrgemat temperatuuri kasutatakse). Sellest tulenevalt ei soovitata termotöödeldud puitu kasutada kandedetailidena, kuni pole tehtud lisakatseid. Termotöödeldud pinda tuleb töödelda UV-kiirguse eest kaitsvate ja talle iseloomulikku lõhna kaotavate ainetega. Termotöötlemine sobib kõikidele puiduliikidele. http://www.furnitureindustry.ee/failid/Tarmo_Kalman_2.pdf Puidu mädanemiskindluse tõstmine Puidu mädanemiskindlust saab tõsta järgmiste meetmetega: - steriliseeriv kuivatus; - keemiline töötlemine sh; - võõpamine (Pinotex ); - immutus kreosootidega; - sügavimmutus sooladega (vask, kroom, arseen);
1000 järve e. Soome ralli. Samas kadusid mitmed seni populaarsed võistlused. Ajapikku kiiruskatsete kilometraaz kasvas ning üle- ja kogunemissõitude sõitude osatähtsus vähenes. 1973. aastaks, mill esimest korda anti välja MM-tiitel, toimusid kõik võistlused juba suures osas tänapäevases vormis. Vaid Monte Carlo rallil säilis legendaarne kogunemissõit kuni 1996. aastani. Mida enam hakkas rallidele tulema juurde lisakatseid, seda enam eristusid ka sõitjad ja tehnika. Autosid hakkati jagama klassidesse, et säiliks erinevate tasemete võrdsus. Autotootjad valmistasid ette spetsiaalseid ralliautosid ja palkasid nende rooli oma aja tippsõitjad. Tänaseks päevaks on autoralli Rahvusvaheline Autospordiliidu, ehk FIA kontrolli all. Alates 1973. aastast jagataks autotootjate vahel välja Maailmameistri tiitleid. Esimene tootjate maailmameister oli ALPINE-RENAULT. Ning alates 1979. aastast ka sõitjate MM-tiitleid.
nurgaposti,et kontrollida kas kabiin peab löögile vastu. Nähti et see on hea viis tugevuse katsetamiseks ja aastast 1961 tehti see rootsis seadusega kohustuslikuks. Volvo, aga ei piirdunud vaid seaduses määratud löögitaluvus katsetega. Volvo põhimote oli lihtne mitte ei tahetut täita vaid seaduses antud norme vaid neid oli vaja ületada suure edumaaga, ning selle nimel ka pingutati. Katsed pidid alati peegeldama tegelikkust, seetõttu tehti lisakatseid selle suunas et mitte vaid kabiin ei pidanud vastu pidama löögile vaid sealt peab olema ka pärast õnnetust võimalik välja saada. 1970-ndate aastate lõpus töötas Volvo välja barjäärikatse. Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et veokiga sõidetakse vastu betoonbarjääri, ning luuakse kahe veoki kokkupõrkele vastav olukord. Kümme aastat hiljem, aastal 1988 lisati barjäärikatse kõikide uute kabiinide väljatöötamise ametlike projektinõuete hulka. Samuti kehtestat
annaabi.ee 
