Peamised süsivesikud, mida jäätis sisaldab, on sahharoos ja laktoos. Puuvilja-lisandiga jäätised sisaldavad tavaliselt ka glükoosi ja fruktoosi. Mineraalainetest sisaldab jäätis kõigile tuntud naatriumi, kaaliumi, kaltsiumit, fosforit, magneesiumi jm. Jäätis ON kõige tervislikum dessert nii suurele kui väikesele magusasõbrale! Siiski ei maksa jäätist kilode viisi sisse kühveldada, kuid ka paaniliselt peljata mitte. Liiati kulutab keha jäätise söömisel lisakaloreid, sest jääkülm toit tuleb ju üles soojendada. Nii et lahjemat tofu- ehk soja- ja jogurtijäätist ning pea olematu rasvasisaldusega serbettjäätist võib ilma igasuguse süütundeta neelata. Hetke seisuga on kaks erinevat seisukohta jäätise avastamisest. jäätis kui selline leiutati umbes 3000 aastat tagasi Vana-Hiinas, kus seda imepäraste omadustega produkti mahlaga segatud lund sügaval maapõues säilitati ja ravi eesmärgil tarvitati
juba jõudnud süüa liiga palju. Joo iga toidukorraga klaas vett ja sul on lihtsam oma toiduplaanist kinni pidada. Kui sa tunned nälja, mõtle, äkki on sul hoopis janu. Sellisel juhul joo klaas vett ja vaata, kas läks enestunne paremaks. Hoopis teine lugu on erinevate magusate karastusjookidega. Tihtipeale vähendatakse toidust saadavate kalorite hulka, märkamata erinevate magusate jookidega saadavaid lisakaloreid. Lisaks suurele hulgale lisakaloritele seeditakse magusad joogid kiiresti ja tekib uus näljatunne. Magusad joogid võivad näljatunnet isegi suurendada. Samas, mida rohkem kaloreid saad Sa joogiga, seda vähem võid Sa süüa. Erinevad uuringud on näidanud, et magusate jookide tarbimise ja rasvtõve vahel on tugev seos. Samas, kui inimesed, kes vähendasid magusate jookide tarbimist, kaotasid märgatavalt kaalu. Juua on ennast palju lihtsam ülekaaluliseks, kui süüa.
annaabi.ee 
