20-21.00 ±2·2.5%/0.410kV Trafod kahe ülempingemähisega - Paigaldatakse trafosid nimitalitluspingega 6.3 ja 10.5 kV - Eesmärgiks on kiirendada elektrivõrgu rekonstrueerimist tulevikus, kui toimub üleminek 6kV > 10kV Trafode mähiste isolatsioonimaterjal - Õliisolatsioon - Kuivisolatsioon - Valuvaikisolatsioon Valuvaiktrafo eelised - Talub võrreldes õliisolatsiooniga trafodega paremini lühiajalist ülekoormust - Pikemaajalise ülekoormuse korral on vajalik lisajahutus Kuivtrafo kasutus - Õlitrafodega võrreldes 10-15% kallimad - Kasutatakse tuleohtlikes kohtades - Tavaoludes kasutatakse õlitrafosid Trafode lülitusgrupid - Madalpingevõrgu käidu seisukohalt on oluline trafo lülitusgrupi valik - Keskpingevõrkude trafodes kasutatakse kolme erinevat lülitusgruppi Keskpingevõrkude trafode lülitusgrupid - Kuni 100kVA trafode korral - Yzn - Trafod 160-2500 kVA korral - Dyn - Sümmeetriliseks koormuseks Yyn
pingele 10 kV. Jaotusvõrgus kasutatakse nii õliisolatsiooniga kui ka kuivisolatsiooniga trafosid, mille hulgas moodustavad omaette rühma valuvaiktrafod, kus mähised on valatud epoksüüdvaigu sisse ning on väliskeskkonnast täielikult eraldatud. See tagab nende trafode kõrgema kaitseklassi, kuid samas on trafo mõõtmed suuremad. Valuvaiktrafod taluvad võrreldes õliisolatsiooniga trafodega paremini lühiajalist ülekoormust. Pikaajaliste ülekoormuste korral on vajalik lisajahutus. Olulist vahet valuvaiktrafode ja tavaliste kuivtrafode vahel käidu seisukohalt siiski pole. Kuivtrafod on õlitrafodega võrreldes 10…15% kallimad ning leiavad ennekõike kasutamist tuleohtlikes kohtades. Joonis 5.24 Kolmefaasiline kuivtrafo ja valuvaiktrafo
Muutused on seda suuremad, mida rohkem tekkib martensiidi töötlemisel külmaga. Tavaliselt selle käigus karastatud metall paigutatakse vanni vedela lämmastikuga ( - 196 0C) või vedela süsihappegaasiga ( - 58 0C), vedela lämmastiku madala aurustusoojuse tõttu metall jahtub aeglaselt ja sügavalt. Oluliseks momendiks on ajavahe peale karastamist ja külmtöötlemise operatsiooni vahel. Paljudes terastes jääkausteniit stabiliseerub toatemperatuuril ja lisajahutus sellele enam ei mõju, seetõttu töötlemine külmaga annab maksimaalse effekti juhul, kui seda tehakse otsekohe peale karastamist. Temperatuuri mõõtmine Suuremat kasutamist termotöötluse praktikas leiavad kaks temperatuurimõõtmise meetodit: termopaaridega ja püromeetriga Mõõtmine termopaariga põhineb sellel, et kahe erikoostisega elektrijuhe kontaktis tekib termo- elektromotoorne jõud (EMJ) mille suurus sõltub kontakti temperatuurist
annaabi.ee 
