Mõju levik võtab aga aega. Erirelatiivsusteooria vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid e. inertsiaalseid taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteooria vaatleb ka kiirendusega liikuvaid taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteoorias kasutatakse ka samasusprintsiipi, mis väidab, et keha osalemine gravitatsioonilises vastastikmõjus ja selle sama keha inertsus on võrdsed. Vaatleja, kes tajub jõu olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas see on kiirendusega liikumisest põhjustatud inertsijõud või gravitatsioonijõud. Kiirus on suhteline e. relatiivne füüsikaline suurus. Inertsiaalsüsteemideks nimetatakse taustsüsteeme, mis on seotud kiirenduseta s.o. üksteise suhtes ühtlaselt sirgjooneliselt liikuvate kehade e. vaatlejatega. Inertsiaalsüsteemis paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on null. Relatevistlik kiiruste liitumisseadus rõhutab piirkiiruse c saavutamatuse nõuet
ja üldrelatiivsusteooria. Erirelatiivsusteooria vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid e. inertsiaalseid taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteooria vaatleb ka kiirendusega liikuvaid taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteoorias kasutatakse ka samasusprintsiipi, mis väidab, et keha osalemine gravitatsioonilises vastastikmõjus ja selle sama keha inertsus on võrdsed. Vaatleja, kes tajub jõu olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas see on kiirendusega liikumisest põhjustatud inertsijõud või gravitatsioonijõud. · Relatiivsusprintsiip ja valguse kiiruse printsiip moodustavad erirelatiivsusteooria aluse. Relatiivsusprintsiip tähendab seda, et kõik loodusseadused jäävad samaks üleminekul ühest taustsüsteemist(keerulisemalt inertsiaalsüsteem) teise. Valguse kiiruse konstantsuse printsiip tähendab, et vaakumis on valguse
on eelkõige toimetaja töö. Toimetaja peaks uurima kaht tüüpi nähtust: kas pole tsiteeritud palju ja olulistes kohtades allikaid, mis esitavad reporterile meelepäraseid seisukohti ning kus vastuseisukohi on nõrgema kaaluga; kas pole kasutatud kallutavaid sõnu, eriti tsitaadi saatelauses. Tasakaalu puudumine. Kõige tavalisem konflikti põhjus ajalehe ja allikate või uudislugude tegelaste vahel. seda on võimatu parandada ilma uute allikate ja lisainfota. Kas uudist käsitletakse kõikidest külgedest? Kas on antud sõna kõigile osapooltele? Kas on väljajäetud mitteametlikke allikaid? Faktide puudumine. See on probleem, mida toimetaja ei saa ise lahendada. Reporter peab vajalikke fakte juurde hankima. Uudisküsimuste vastuste puudumine: kas on vastatud kõigile uudisküsimustele. Lugeja ootuste täitmine: uudis peab vastama lugeja küsimustele ning et vastused oleksid küsimusi tekitavate lausete lähedal
tugevus ja määr on alati hinnatav, tegelikkus ei pruugi nii olla. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Likerti peegelskaala hoiakute mõõtmiseks. Nt: kas teile meeldib ööklubis käia? (5 skaala, alates väga meeldib) Semantiline diferentsiaal hoiakute mõõtmiseks. Sotsiaalse distantsi skaala (Bogardus) - erinevate gruppide või isikute kauguse mõõtmine. Ideaalne väide Selge sisuga Ilma faktilise lisainfota Ilma stereotüüpideta Ühedimensiooniline Kokkusobiv teiste väidetega Eksplitsiitne vs Implitsiitne mõõtmine E: arvamustes avalikult väljendatav hoiak. I: teadlikult mittekontrollitav valmisolek. Sel puhul ei küsita katseisikult uurimisaluste objektide kohta otse, vaid tehakse seda varjatult, kavalalt, vastajale teadvustamatult. Vaadatakse reageerimise kiirust, hinnagut, kasutatakse praimimist e kruntimist. Meetod vähendab teadliku valetamise probleeme, testi täitmine tundub uudsem
Erirelatiivsusteooria (ERT) vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid (ehk inertsiaalseid) taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteooria (ÜRT) vaatleb lisaks ka mitteühtlaselt (kiirendusega) liikuvaid taustsüsteeme. ÜRT-s kasutatakse ekvivalentsusprintsiipi: gravitatsioon ja inerts on samaväärsed (ekvivalentsed). 9 Vaatleja, kes tajub jõu olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas jõud on põhjustatud kiirendusega liikumisest (inertsist) või gravitatsioonist. Inerts on taandatav gravitatsioonile. Relatiivsusteooria tähtsaim järeldus: mass ja energia on samaväärsed (ekvivalentsed): E = m c2. Paigaloleva keha korral esineb samaväärsusseoses seisumass m0 ning vastavat energiat nimetatakse keha seisuenergiaks Er. Seisuenergia on energia, mis on kehal juba üksnes tema olemasolu tõttu.
Relativistlik impulss vaba osakese (U = 0) jaoks: p = ± (m2 m02)1/2c ja energia E = ±[p 2c2 + m02c4]1/2 Erirelatiivsusteooria (ERT) vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid (ehk inertsiaalseid) taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteooria (ÜRT) vaatleb lisaks ka mitteühtlaselt (kiirendusega) liikuvaid taustsüsteeme. ÜRT-s kasutatakse ekvivalentsusprintsiipi: gravitatsioon ja inerts on samaväärsed (ekvivalentsed). Vaatleja, kes tajub jõu olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas jõud on põhjustatud kiirendusega liikumisest (inertsist) või gravitatsioonist. Relatiivsusteooria tähtsaim järeldus: mass ja energia on samaväärsed (ekvivalentsed): E = m c2. Paigaloleva keha korral esineb samaväärsusseoses seisumass m0 ning vastavat energiat nimetatakse keha seisuenergiaks Er. Seisuenergia on energia, mis on kehal juba üksnes tema olemasolu tõttu.
Relativistlik impulss vaba osakese (U = 0) jaoks: p = ± (m2 m02)1/2c ja energia E = ±[p 2c2 + m02c4]1/2 Erirelatiivsusteooria (ERT) vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid (ehk inertsiaalseid) taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteooria (ÜRT) vaatleb lisaks ka mitteühtlaselt (kiirendusega) liikuvaid taustsüsteeme. ÜRT-s kasutatakse ekvivalentsusprintsiipi: gravitatsioon ja inerts on samaväär sed (ekvivalentsed). Vaatle- ja, kes tajub jõu olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas jõud on põhjustatud kiirendusega liikumisest (inertsist) või gravitatsioonist. Relatiivsusteooria tähtsaim järeldus: mass ja energia on samaväärsed (ekvivalentsed): E = m c2. Paigaloleva keha korral esineb samaväärsusseoses seisumass m0 ning vastavat energiat nimetatakse keha seisuenergiaks Er. Seisuenergia on energia, mis on kehal juba üksnes tema olemasolu tõttu.
annaabi.ee 
