Toitumine ja keemia kasutamine Väidetavalt pikematel (üle 90 minuti) kestvate jooksutrennide või võistluste puhul jõuavad süsivesikute varud otsakorrale. Varusid saab jooksu ajal mõnevõrra täiendada kas juues süsivesikuid sisaldavat spordijooki või tarbides spordigeele. Spordijooki (lahjemat) soovitatakse tarvitada iga 15-20 minuti tagant, et taastada vedeliku ja süsivesikute varusid. Spordigeelist võib saada, sõltuvalt geeli liigist, tuge pikemaks, kuni tunniseks, lisaenergiaks. Geele on erinevaid kiire efektiga (sisaldavad lisaks näiteks kofeiini) või aeglasemalt imenduvad. Kiire toimega geele võetakse tavaliselt jooksu lõpu poole kui soovitakse kiiret täiendavat energiasüsti. Aeglaselt imenduvaid geele võetakse enne jooksu ja jooksu ajal. Lisanditena on kogenenumad jooksjad soovitanud jooksu ajal tarbida vajadusel magneesiumi ja naatriumi (soola). Esimene aitab vähendada krampide riski või aitab tekkinud krampidest lahti saada
Difusiooni teel liigub aine väiksema kontsentratsiooniga piirkonda ja seda kuni aine kontsentratsiooni ühtlustumiseni. Ei vaja lisaenergiat; bioloogilistes süsteemides efektiivne vaid väga väikeste vahemaade puhul. Aktiivtransport – lisaenergiat nõudev molekulide ümberpaigutamise süsteem, mida kastutatakse molekulide liigutamiseks vastu kontsentratsiooni gradienti või / ja keemilist gradienti (nt. positiivse laenguga osakeste viimine suhteliselt suure positiivse laenguga piirkonda). Lisaenergiaks tavaliselt ATP hüdrolüüsil vabanev energia. Transport on spetsiifiline. Aktiivtransporti viivad läbi transportvalgud. Integraalne membraanivalk – membraani läbiv valk, st. valgu üks ots ühelpool ja teine teiselpool membraani. Nt. transporterid, pumbad. Valgu keskmine (membraani sees olev) osa koosneb valdavalt hüdrofoobsetest aminohapetes ning otsmised osad hüdrofiilsetest. Perifeerne membraanivalk – membraani sise- või välisküljel paiknev, kovalentselt
annaabi.ee 
