osatähtsus. Pooljuhtide lisandjuhtivuseks nimetame elektrijuhtivust, mis on tingitud mingi lisandi, lisandtsentrite, lisamisest keemiliselt puhta pooljuhi kristallvõresse. Lisandtsentriteks võivad olla teiste keemiliste elementide aatomid. Näiteks, kui lisada puhtale sulagermaaniumile umbes 10−5% arseeni, siis tahkumisel tekib tavaline germaaniumi kristallvõre, ainult mõnes sõlmes on germaaniumi aatomite asemel arseeni aatomid. Lisandite ülesanne on tekitada kas lisaelektrone või lisaauke. Olgu näiteks ränipooljuhi kristallvõres üks räni aatom, millel on neli valentselektroni asendatud arseeni aatomiga, millel on viis valentselektroni. Neli arseeni aatomi valentselektroni moodustavad sidemed naaberaatomitega, viies elektron jääb aga üle. See üle jäänud elektron on aatomiga nõrgalt seotud ja saab väga lihtsalt aatomi juurest lahkuda. Kui pooljuht sattub välisesse elektrivälja, siis hakkavad
oma loomuselt mittemetallid. Nad võivad keemilistes reaktsioonides võtta elektrone ning moodustada negatiivseid ioone ehk anioone. Kõige elektronegatiivsemad elemendid on gruppidest 6A ja 7A. Mõned elemendid gruppidest 4A - 5A võivad käituda sõltuvalt konkreetsest juhust kui elektronpositiivsed või kui elektronegatiivsed elemendid (Ge, Si, As, Ab, P...) Elektronegatiivsus Elektronegatiivsus määrab ära astme, mil määral tõmbab aatom oma elektronkihtidesse lisaelektrone. Elektronegatiivsust väljendatakse suhtelise arvuga vahemikus 0 - 4,1. Kõige elektropositiivsemad elemendid omavad elektronegatiivsuse väärtuseid 0,9 - 1,0. Kõige elektronegatiivsemateks elementideks on fluor elektronegatiivsusega 4,1; hapnik 17 elektronegatiivsusega 3,5 ja lämmastik elektronegatiivsusega 3,1. Elektronegatiivsuse mõiste aitab meil tulevikus kergemini aru saada keemilisi sideme teooriast.
annaabi.ee 
