sõltuvad lisaks üldistele eeldustele ka hüpoteesist p kui täiendavast eeldusest. Sellist lõiku nimetatakse alamtuletuseks ning seda tähistatakse püstjoonega vasakul pool. Alamtuletuse sees võib olla veel täiendavaid alamtuletusi. Need tähistatakse täiendava joonega valemitest vasakul, ent peamisest joonest paremal pool. Seega võib joone kõrval olla veel jooni. Väljaspool konkreetset alamtuletust ei tohi selle alamtuletuse sammude vahetulemeid kasutada. Tingimusliku tõestuse lisaeeldust märgitakse mõnel pool kui AP (assumed premise). Joonis 9.1. Tingimuslikku alamtuletuse lõiku sisaldav tuletuse skeem. Alamtuletuse pikkus on m – n + 1 sammu. N9.3. Kui ma ostan auto (A), siis pean säästma (S) või jään võlgadesse (W). Kui ma ostan bensiini (B), siis ma ei säästa. Kui ma ostan auto, siis ostan ka bensiini. Seega kui ma ostan auto, siis jään ma võlgu (A → W). 1. A → S ∨ W (eeldus) 2. B → ¬S (eeldus) 8 3. A → B (eeldus)
Sellist lõiku nimetatakse alamtuletuseks ning seda tähistatakse püstjoonega vasakul pool. Alamtuletuse sees võib olla veel täiendavaid alamtuletusi. Need tähistatakse täiendava joonega valemitest vasakul, ent peamisest joonest paremal pool. Seega võib joone kõrval olla veel jooni. Väljaspool konkreetset alamtuletust ei tohi selle alamtuletuse sammude vahetulemeid kasutada. Tingimusliku tõestuse lisaeeldust märgitakse mõnel pool kui AP (assumed premise). Joonis 9.1. Tingimuslikku alamtuletuse lõiku sisaldav tuletuse skeem. Alamtuletuse pikkus on m n + 1 sammu. N9.3. Kui ma ostan auto (A), siis pean säästma (S) või jään võlgadesse (W). Kui ma ostan bensiini (B), siis ma ei säästa. Kui ma ostan auto, siis ostan ka bensiini. Seega kui ma ostan auto, siis jään ma võlgu (A W). 1. A S W (eeldus) 2. B ¬S (eeldus)
annaabi.ee 
