järelduse vahel või märk ∴ lõppjärelduse ees. Kumbagi võib lugeda või tekstis asendada väljendiga „järelikult”. 4 Vt ptk 5 osa „Olemasolu impordi probleemist”. Olemasolu impordi veaga arvestavad paljud uued õpikud, vt nt Hausman, A. et al., 2010: 219–331, Copi ja Cohen, 2009: 244–255, ja Kreeft, 2005: 243–253. Pikemalt räägib Boole’i ja Aristotelese tõlgendustest süllogistikas Hurley, 2012: 270–277. Kuna sellise lisaeeldusega läheb kaduma süllogismi traditsiooniline vorm, siis on arusaadav, miks nt Copi ja Coheni õpikus on kõik üldiste eelduste ja osalise järeldusega süllogismid mittekehtivateks kuulutatud. 5 Vt Hurley, 2012: 260. 5 N6.1. Analüüsige süllogismi: kõik juristid on kirjaoskajad; mõni inimene on jurist; mõni inimene on kirjaoskaja. Lahendus: on kolm terminit – jurist, inimene, kirjaoskaja. Kesktermin (M) on jurist, sest see esineb mõlemas eelduses (ega esine lõppjärelduses)
Lõppjärelduse tunnuseks võib olla joon teise eelduse ja järelduse vahel või märk lõppjärelduse ees. Kumbagi võib lugeda või tekstis asendada väljendiga ,,järelikult". 4 Vt ptk 5 osa ,,Olemasolu impordi probleemist". Olemasolu impordi veaga arvestavad paljud uued õpikud, vt nt Hausman, A. et al., 2010: 219331, Copi ja Cohen, 2009: 244255, ja Kreeft, 2005: 243253. Pikemalt räägib Boole'i ja Aristotelese tõlgendustest süllogistikas Hurley, 2012: 270277. Kuna sellise lisaeeldusega läheb kaduma süllogismi traditsiooniline vorm, siis on arusaadav, miks nt Copi ja Coheni õpikus on kõik üldiste eelduste ja osalise järeldusega süllogismid mittekehtivateks kuulutatud. 5 Vt Hurley, 2012: 260. 5 N6.1. Analüüsige süllogismi: kõik juristid on kirjaoskajad; mõni inimene on jurist; mõni inimene on kirjaoskaja. Lahendus: on kolm terminit jurist, inimene, kirjaoskaja
annaabi.ee 
