Lisaainete käsutamist reguleerib seadusandlus, mis kohustab tootjat märkima pakendile kõik toiduaines kasutatud lisaained. Kõik kasutusloaga lisaained on nende toime põhjal grupeeritud klassidesse. Igale lisaainele on kehtestatud oma kood - täht "E" koos numbriga. Lisaainete põhirühmad on järgmised: o toiduvärvid (E 100 - E 199); o säilitusained (E 200 - E 299); o antioksüdandid (E 300 - E 399); o emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400- 499). Nende kõrval on kasutusel arvukalt muidki lisaaaineid: happed, alused ja nende soolad, aroomained, aroomi- ja maitsetugevdajad, magusained, paksendajad, eleerivad ained, vahutekitajad, pakendamisgaasid jne. (E500 -E 1500). Mõnedel lisaainetel nagu näiteks looduslikud ja sünteetilised aroomained, sh suitsuaroomid, aga ka hiniin, kofeiin jpt. oma E-kood puudub. Toiduvärvid Osa looduslikke värvaineid on inimestele juba iidsetest aegadest tuntud. Neid saadakse taimse või loomse päritoluga toorme leotamisel või ekstraheerimisel veega
läbitöötamine. Töö esimeses osas on ülevaade toitumisest kui sellisest, edaspidi arutlen põhjalikumalt kindlate toitumisharjumuste ja eluviiside üle. 2 3. TOITUMISEST ÜLDISEMALT Üks tähtsamaid võimalusi oma tervise mõjutamiseks on jälgida, mida me sööme. Ebatervislik toitumine liiga palju loomset rasva, soola, suhkrut, ja kunstlikke lisaaaineid võib meie keha, eriti südant, veresooni ja neere, parandamatult kahjustada. Tervislikult toitudes võime kasvatada vitaalsust, immuunsust ja eluea pikkust. (´´Toit kui ravim´´ Cousin 2001, lk 6) Toitumine on olnud tähtis ja saab üha tähtsamaks inimese tervise säilitamisel ning haiguste ennetamisel. Ebaõige toitumine pikema aja vältel võib esile kutsuda ni vaimse kui ka füüsilise töövõime languse ja enneaegse vananemise. Paljude haiguste otsene põhjus võib peituda
annaabi.ee 
