kasutama. Tema pahatahtlikkus on eelkõige eetiline põlastus mõistliku elu ja mugavate tõdede vastu. Tema sõnavarast toodud näited (arenema - aremaks muutuma, imetlema - pidevalt imetama, pühitsema - väikestviisi pühkima) paljastavad tavapärastes väärtustes ainult väikestviisi hingitseva keskpärasuse avaldusi või koguni kõlvatust (liiderlik- liidrile omane). Samas vääristavad nad meie traditsioonilisi kõlvatusi: ,,Lirvad ise ongi virmalised", kusjuures Rroosi jaoks on virmalised ehtsa elevuse väärtuseks. Tänapäeva administratiivse ja bürokraatliku maailma esindajatele heidab ta näkku oma ,,Küll ma sind masendan, sa külmalt masindav asendaja."(Aspel,1989) 10 Rahvatarkuse mõistlikud mõtted pöörab Rroosi pea peale: ""Tänasida" toimetusi viskab ,,Homse" ära varna", mida täiendab ,,Lebavaim ebavaim on ühtlasi elavaim"(Aspel,1989).
ma pipraviina aasta siis ei joo! Kulla tüdruk, täna paistab kuu. Vaata siis luugiaugust, kuidas tuul pilvi mudib, nõnda teen ma sinu pihikuga. Tüdrukud! Pühkige laste! ja küünlail ninad puhtaks! Kristus ja Muhamed! Jupiter, tule appi! Mis söök see on! Ohoo, peremammi, su tüdrukutel pole juukseid peas, need kõik on siin su munaroa sees! Kuule, vanamoor, mina armastan juusteta munarooga. Saatan näsigu sul nina otsast! Mis Peltsebuli trahter see õige on, kus lirvad ennast kahvlitega kammivad!» Seda kõike öelnud, virutas ta taldriku vastu maad ja hakkas kõigest kõrist jorutama: Ei tunne usku ma, ei taeva headust. Ei tunnusta ma kuningat, ei jumalat, ei valju seadust. Clopin Trouillefou oli vahepeal relvade jagamise lõ- ' Mitte igaühele pole antud nina omada (köögilad k ) Pool maja paradiisis (köögilad. k.). 394 petanud. Ta tuli Gringoire'i juurde, kes, jalad kolderestile tõstetud, sügavates mõtetes näis olevat
annaabi.ee 
