Joan lasi end meestel kanda. Joanil oli vaja kedagi, kes teda lõputult jumaldaks. Nii otsis ta ka Ravicilt tuge ja kaitset. Püüdes võimalikult kiirelt korvata kaotatud toetust Ravicilt , valis ta esimese ettejuhtuva.Ning siit alates läksidki nende teed nö lahku.Sel ajal kui Ravic riigist välja saadeti leidis Joan uue mehe. Algul nõrga ja abivajaja naisena tundunu oli tegelikult Joan selle vastand. Nagu Morozov ütles: ,, See naine on paras lirva." Tegelikult oli Joan maailma peegeldus. Inimesed tundsid hirmu tuleviku ja sõja ees, sellepärast püüeldigi iga võimaluse poole, mis pakkus õnne, rahulolu ja lootust , kuniks veel saab. Joan leidis oma variandi ühe mehe juurest teise jooksmises. ,,Ühelt poolt turvalisus, teiselt poolt-seiklus." Seda, keda ta tõeliselt ihaldas, ei saanud ta kunagi. Alles teose lõpus tuleb välja, et ainus mees, keda Joan armastas oli Ravic, kõik teised mehed olid ainult pöörasus
Sa pead valima kas mõne sulitüd-ruku või nööri kaela!» 5 0 Seda mustlaste tava, nii kentsakas kui see ehk lugejale näibki, kirjeldatakse veel nüüdki pikalt ja laialt Inglise seaduseraamatuis. Lugege Buringtoni * «Märkmeid». Gringoire hingas kergendatult. Teist korda poole tunni jooksul kingiti talle elu. Seepärast ei julgenud ta veel kuigi rõõmus olla. «Halloo!» karjun Clopin jälle oma vaadi otsast. «Halloo, eided ja plikad, kas on teie seas mõni lirva, olgu see nõid või ta kass, kes seda suli endale tahaks? Hei, 88 Colette-la-Charonne, Elisabeth Trouvain, Simone Jodo-uync, Marie Piedebou, Thonne-la- Longue, Berarde Fa-nouel, Michelle Genaille, Claude Ronge-Oreille, Mathu-rine Girorou! Hei, Isabeau-la-Thierrye! Tulge ja vaadake! Mees jumalamuidu! Kes tahab?» Gringoire polnud ses viletsas olukorras kuigi ahvatlev. Naised polnud ettepanekust eriliselt vaimustatud. Vaene Gringoire kuulis, kuidas nad vastasid:_
annaabi.ee 
