kinnipidamist, kohustust kohelda Eesti lippu väärikalt. Lipp heisatakse päikesetõusul , kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kümme õhtul. Erandiks on jaaniöö, mil lippu ei langetata. Kui lipp jääb lehvima pimedal ajal, peab see olema valgustatud. Hea kombe kohaselt ei peaks lipumast kunagi tühjalt seisma. Päevadel, kui lippu ei heisata, võiks koduõuel püstitatud lipumastis lehvida rahvusvärvides mastivimpel. Vimpel võib lipumastis lehvida ööpäev läbi, ent lipupäevadel näeb hea tava ette heisata Eesti lipp Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik- õiguslikud juriidilised isikud. 3 VI Millised on lipupäevad (võrrelda pühade ja tähtpäevade seadusega) kõigile kohustuslikke lipupäevi on kolm: iseseisvuspäev 24. veebruar, võidupüha 23. juunil ja taasiseseisvumine 20. augustil.
maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitav värvida valgeks. Milleks heisata lipp? Riigilipp on riigi ja tema kodanikkonna võrdkuju. Riigilipu heiskamine näitab üles austust ja armastust oma kodumaa vastu. Mastivimpel Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Vapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm
Koduõuel heisatava mastivimpli võib kavandada igaüks endale meelepärastes värvides. Vimplile võib õmmelda, maalida või trükkida vapi või peremärgi; asutuse, ühingu või firma embleemi. Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Eesti riigivapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv
tunnusvärve. Koduõuel heisatava mastivimpli võib kavandada igaüks endale meelepärastes värvides. Vimplile võib õmmelda, maalida või trükkida vapi või peremärgi; asutuse, ühingu või firma embleemi. Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Eesti riigivapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv
annaabi.ee 
