pärineb 19. sajandist. · Kõige avarama lõikega. · Kahe korvi vahe on ühendatud peenikese ribaga · Riided istuvad naise seljas laitmatult. · Õmmeldakse puuvillast või atlas materjalist · ,,Kausikesed" on kindlustatud geel- või porolooni tihenditega. 9 Babydoll · On naiste öörõivas, mis sarnaneb lühikesele öösärgile või neglizeele, mis on kaunistatud pitsi, kroogete, aplikatsioonide, lipsukeste, paelte või karvaboaga. · Võib olla ka läbipaistev. Sageli on tehtud nailonist, sifoonist või siidist. · Tänapäeval on see ennekõike seksikas täiskasvanute öörõivas. · Müüakse enamasti komplektis samas stiilis püksikutega 10 Mida räägivad meile pesu värvid? · Punane- väljendab kirge. Vere ja ohverdamise värv. Tundlikel inimestel võib esile kutsuda hirmu. Seega ei ole soovitav
volangidega või tikitud kraedega, boad kadusid. Seelik 1820-ndail alt kergelt laienev. 1830-ndaiks muutus väga laiaks. Ei ulatunud maani. All mitu tärgeldatud alusseelikut. Võeti kasutusele ajaloolisi rõivaid. Pealmine seelik lõigati eest lahti nii et alumine seelik alt paistaks, pihaosa muutus eest kolmnurkseks. Oluline uuendus hakati kandma seelikut ja pluusi. Esialgu oli see jalutuskäikudel ja piknikel käimise riietus. Kleidid rikkalikult kaunistatud lipsukeste, lintide. paelte, pitsidega. Lipsud, lindid ja paelad olid ühevärvilised ja erksates värvitoonides: punased, roosad, rohelised, sinised, valged, kollased. Alates 1830-ndatest hakati seeliku alläärt kaunistama ka volangiga. Aluspesu lumivalge ja hästi tärgeldatud, rikkalike tikandite, rohkete satsikeste ja pitsikestega. Alusseelikud puuvillased ja väga laiad, kanti kuni 10 alusseelikut korraga. Ka püksid tärgeldatud, puusadelt tugevasti kroogitud, allääred kaunistatud pitsidega.
Seega ei süttinud nad populistlikest ja kergetest ideedest või loosungitest. Mitmed nendest olid Rahvarinde või selle valitsusjuhi Savisaarega kohati kuni teravas opositsioonis ja ütlesid selle välja, mõnikord isegi üleolevalt või ülbelt Uno Anton selline ei olnud, vaid vahest oli seljatagant kuulda vaikset ütelust- no küll lähevad rappa. Kuigi ka Uno Anton oli endine kolhoosiesimees tundus ta tollal niisuguse lihtsa töörügaja moodi. Ta ei ehtinud ennast erinevate lipsukeste vm sellisega. Käis lihtsas ja tagasihoidlikus pintsakus. Oli näha ja tunda, et see mees oli saavutanud oma ameti mitte pugemise- vaid igapäevatööga. Ka tema käed olid mitte kontorimehe aga pigem enda majapidamises ,,kõike tegija" moodi karedad. Kuna mul oli ka endal talu taastamine käsil siis oli mul üle pingirea Unoga juttu mingitest traktoritöödest. Täpselt sisu ei mäleta aga tunda oli, et ta oli seda noores põlves teinud ja ka siis nädalavahetustel võis teha.
annaabi.ee 
