ma olin väike. Kui lähedal oli päike, Olin väike, Kui lähedal taevas, kuid ihkasin juba Kui kaugel aed rohkem kui nukku ja ma olin väike. nukutuba, rohkem, Ja kähku sain küllalt roast, kui pildivihku pihku, lippasin toast rohkem, kui linnukest käsi veel ukselingil pihku, täringuks tähte lävel kepsu ju löömas jalad ja palliks kuud ma ei kilganud äkki enam rohkem, kui tooreid ega taibanud vähematki. tikrimarju, rohkem, Minu pisike päikene pingil rohkem, kui midagi muud oli katki !!!!
Betti Alver ning inimest sõltumatu isiksusena. (1906 - 1989) Bernard Kangro Arbujad on eesti kultuuri üks (1910 - 1994) suuri legende ja luule kuldaja Uku Masing sümboleid. Imetletud ja erakordsete autorite sõpruskond, Arbuma – ennustama, (1909 – 1985) kes sai oma nime 1938. aastal nõiduma, loitsma. Kersti Merilas ilmunud kriitiku Ants Orase Sõna pakkus välja Bernard (1913 - 1986) luulekogu ,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat’’ järgi. Kangro. Mart Raud (1903 - 1980) August Sang Arbujad moodustanud (1914 - 1969) se...
KOMAD Helistasin Jaanusele et teada saada mis meile emakeele kontrolltööks korrata oli antud. 2. Mul endal polnud midagi päevikusse märgitud sest olin tunni lõpus olnud hambaarsti juures ning pärast unustasin teiste käest küsida. 3. Telefon Jaanuse kodus kutsus küll aga keegi ei vastanud. 4. Seejärel lippasin Marguse juurde kes on meil oivik ja teab alati kõike kuid ka Margus oli välja läinud. 5. Nii mul polnudki kohta kust järele küsida. 6. Seepärast kardangi tänast päeva mil toimub meil selle õppeaasta viimane kontrolltöö. 7. Oleme vaid siis head töökaaslased kui oskame hinnata ka teiste tööd. 8. Kui märtsikuu tuuled hakkavad puhuma siis on talvel lõpp ja kevad alustab taas oma võidukäiku. 9. Ainult sellest noorest kes ei põlga tööd kasvab tubli inimene. 10
varjus allavett libiseda. Kuu paistis ja puudealusest väljaspool oli peaaegu niisama valge kui päeval. Nii liikusin edasi umbes tund aega; igal pool oli sügav vaikus, kõik magas. Noh, jõud- 252 sin siis peaaegu saare otsani. Kerge veepinda kibrutav jahe tuul hakkas puhuma; see tähendas, et öö oli niisama hästi kui möödas. Andsin paadile aeruga teise suuna ja käänasin ta nina käida poole; siis võtsin oma püssi ja lippasin välja metsa serva. Istusin sinna puutüvele ja vaatasin okste alt välja. Nägin, kuidas kuu looja läks; pimedus võttis jõe oma võimusesse. Aga natukese aja pärast silmasin kahvatut joont puulatvade kohal ja teadsin, et päike varsti tõuseb. Siis võtsin püssi ja hiilisin sinnapoole, kus'olin laagrituleasemele sattunud; seisatasin iga silmapilk, et kuulatada. Aga mul ei vedanud: ma ei leidnud seda kohta. Kuid viimaks nägin päris selgesti tulekuma eemalt puude vahelt
annaabi.ee 
