vesikeskkonnas 3. Struktuurne funktsioon Lipiidid on rakumembraanide struktuurseteks komponentideks. Fosfolipiidid on amfipaatilised molekulid, mis omavad hüdrofiilset ,,pead" ja hüdrofoobset ,,saba". Seetõttu moodustavad nad mitselle ja biomembraanide lipiidse kaksikkihi. Fosfolipiidide seisund membraanides (vedelam/tahkem) reguleerib biomembraanide tööd. Fosfolipiidid täidavad struktuurset funktsiooni ka vere lipoproteiinides, moodustades seal hüdrofiilse pinna, aitamaks lipoproteiinidel lahustuda plasmas. Kõikides biomembraanides leidub ka kolesterooli tugevdab ja jäigastab poolvedelat rakumembraani kaksikkihti (oluline membraansete valguliste kandjate, pumpade, retseptorite jne sobivaks fikseerumiseks ja funktsioneerimiseks). 4. Kaitsefunktsioon · termoregulatsioon - nahaalune rasvkude (neutraalrasvad) kaitseb organismi jahtumise eest tänu väikesele soojusjuhtivusele. Eraldi tuleb rõhutada nn pruuni rasvkoe funktsioone
Fosfolipiidid on amfoteersed molekulid (vastavalt tingimustele, käituvad kas happena või alusena), millel on polaarne hüdrofiilne ,,pea" ning estersidemetega seotud kaks mittepolaarset ehk hüdrofoobset rasvhappejääki. Tsütoplasmamembraan on veekeskkonnas kahekihilisena nii, et polaarsed pead jäävad membraani väliskülgedele ning hüdrofoobsed rasvhapped membraani keskele. Valgud võivad olla erineval moel membraani sukeldunud või ainult seotud membraani pinnaga sõltuvalt valgust. Lipoproteiinidel on lipiidne saba, mille abil valk kinnitub membraanile, ise membraani sukeldumata. Tsütoplasmamembraan on voolav ning sellest johtuvalt saavad valgud membraanis ringi liikuda. Mõõtes membraanide viskoossust, on leitud, et membraanid on sama voolavad kui õlid toatemperatuuril. Membraani viskoossus on oluline membraani funktsioneerimiseks ning bakterid kasutavad viskoossuse 25
annaabi.ee 
