Reservuaariks vaid inimene, koloniseerib limaskesti, asümptomaatiliselt ka nina-neelu. Infektsioon levib piisknakkusen, vajalik kestvam kontakt. Virulentus ja patogenees Pilid. Kinnituvad epiteelirakkude mikrohattudel olevatele retseptoritele > adhesioon > invasioon. Kihn. Väldib fagotsütoosi. A,B,C,Y ja W135 serovariandid põhjustavad enamuse juhtudest. Pinnavalgud (outer membrane protein) > 20 serotüüpi Endotoksiinid. Mõned tüved produtseerivad lipooligosahhariide. Sissetungiväratiks on nasofaarünks, siin ta koloniseerib pilide abil limaskesta, põhjustades farüngiidi. Nakatumiskohalt levivad meningokokid hematogeensel teel, tekitades bakterieemiad. Kõige sagedama bakterieemia komplikatsioonina esineb meningiit. Kliiniline pilt Meningiit. Ravita suremus ca 100%, võimalikud epideemiad. Meningokokktseemia. DIK, Waterhouse-Frederich-sen sündroom. Farüngiit. Pneumoonia. Artriit. Uretriit.
poolt fikseeritud lämmastikku ammooniumi näol. Ajajooksul taimerakud ja bakterioidid vananevad. Võrreldes välise hapniku kontsentratsiooniga (250 mM) on noodulisisene hapnikukontsentratsioon peaaegu kümme korda madalam (30 mM). Selle eest, et bakterioididel jaguks hingamiseks hapnikku, vastutab taimevalk leghemoglobiin, mida sünteesitakse vahetult pärast seda, kui algab lämmastiku fikseerimine. Bakterirakud produtseerivad noodulite kujunemisel nodulatsioonifaktoreid lipooligosahhariide, mida kodeerivad nod geenid. Noduleerivad faktorid indutseerivad juurekarvade deformeerumist ja hargnemist 48 ning infektsiooniala laienemist. nod geenide avaldumist indutseerivad taimeraku poolt produtseeritud flavonoidid ja isoflavonoidid. Erinevad taimeliigid sünteesivad nooduli arengu erinevatel etappidel erinevaid flavonoid-induktoreid. Osa flavonoide soodustavad bakterite kasvu või indutseerivad positiivset kemotaksist