talupoegade lipkonnal, mida juhtis Ivo Schenkenberg. Suvel 1577 vallutasid venelased Poola-Leedu valduses olnud ala Daugavani. Ivan IV-ga vastuollu sattunud hertsog Magnus põgenes Kuramaale ja Liivimaa kuningriik lakkas olemast. 1578 aastal toimus sõjategevuses pööre. Poola-Rootsi ühendvägi purustas Võnnu Lähistel vene väed ka Eestis sa ülekaalu Rootsi.Rootslaste alluvuses võitlesid eriti ägedalt Eesti talupoegade lipkonnad, nad tõkestasid venelaste ja tatarlaste rüüsteretki ning tegid rüüste retki kaugele vaenlase tagalasse Poola troonile asunud Stefan Batory hõivas 1579 aastal Polotski ja1580 Velikije Luki. Rootslased vallutasid P. De la Gardie juhtimisel 1580- 1581aastal PõhjaEesti ja Narva ja Ingerimaa lääne osa. 1581aastal piiras Stefan Batory 5 kuud Pihkvat. 1582 aastal sõlmis Venemaa Poolaga Jam Zapolski vaherahu ja 1583 aastal Rootsiga Pljussa vaherahu. Eesti Läks Liivi
· Pöördepunkt: ,,venesõbralik" Erik XIV kaotas Rootsi trooni (1568) ja Poola-meelne ja Vene-vastane Johan III tõhustas sõda idas ja lõunas - Magnus palgasõdurid ja Vene vägi alustasid rünnakut Rootsi Põhja-Eesti valduste vastu 1570 · Kurnav sõda käis edasi tagasi ja katkuepideemiad: - 1575 oli Põhja-Eesti manner (va Tallinn) venelaste käes - Tallinnasse põgenenud talupoegadest ja lihtrahvast lipkonnad, kes pidid sissisõda venelastega (1576-79): Ivo Schenkenberg - Tallinna järjekordne tulutu piiramine (1577) · Poola kuningaks sai Transilvaania vürst Stehan Bathory (1575-1586, abielus Anna Jagellonicaga): - Magnus jooksis üle poolakate poolele (1578) · Liivi sõja lõpp: A. Poola-Leedu alustas Rootsi liitlasena võidukat sõda Venemaa vastu(1570ndate II poolel) B. Rootsi-Soome väeosade uus tõhus pealetung (1581):