ning seda korras hoidma, mitte käituma nagu parasiidid kes on end kaani kombel maamuna külge imenud. ,,nii palju nii palju nii palju plassmassi ja kilet plekki ja klaasi" ,,ja mitte ainustki sõrmust ja mitte ainustki kuldse kõrvaga karikat" ,,tuleb puhastada enne kui kõva kevadine tuul puhub veel puhkemata pungade peale puhastan, et mu uhked roosid ei peaks kasvama läbi selle teab kust kohale lennanud lipitseva ja lipendava okaste külge klammerdunud kile" 2. Kirjelda, missugune on luuletuse meeleolu. Kasuta vastamisel väljendeid ja sõnu, mille abil luuletaja seda edasi annab. (5 punkti) NB! Enne vastamist vaata üle oma varasema vastuse mõttekäik! Vastus: Luuletuse meeleolu on masendav, ahastav. Luuletus annab mõista, et inimesed nagu ei saaks ise arugi mida nad planeet Maaga, OMA koduga teevad ning inimesed ise peavad sellele parasiitlusele lõpu
inimestest jääb maailma järele nn ökoloogiline jalajälg. Inimesed peaksid mõtlema jätkusuutlikumalt, et ka nende lapsed ja lapselapsed peavad siin maailmas elama ning sellest lähtuvalt muutma enda käitumist ning suhtumist maailma, sellest rohkem hoolima ning seda korras hoidma. Sellele viitavad read luuletusest luuletusest: ,,puhastan, et mu uhked roosid ei peaks kasvama läbi selle teab kust kohale lennanud lipitseva ja lipendava okaste külge klammerdunud kile. (Rooside all on siin mõeldud lapsi ja lapselapsi.) 2. Luuletuse meeleolu on võrdlemisi masendav ja ahastav. ,,ja mitte ainustki sõrmust ja mitte ainustki kuldse kõrvaga karikat", need read viitavad väga selgelt ahastavale meeleolule, peegelavad tänamatut tööd. ,,korjan ja korjan ja korjan sel selgel hommikul", see rida peegeldab samamoodi masendunud meeleolu, kuna töö tundub lõpmatu ja
inimeste vastu- misantroopia. Kahjuks või õnneks ei suuda inimesed üksteise mõtetesse piiluda ega näha seda avameelset arvamust endi suhtes. Siirameelset seisukohta võib kuulda vaid kõneleja tahte ja otsekoheste sõnade läbi, mille tasuks tuleb sageli saada halvustavaid ning salvavaid noote. Kas siis niisugune palk aususe eest ei õigusta inimloomade ja kogu võltsi maailma jälestamist? Ka noor aadlik Alceste kinnitas vastikust lipitseva ühiskonna vastu: "Ausõna, kaduda võib elamistahe, nähes pealt, kuidas meil kõikjal laiutab pahe." Väga paljud hingelised väidavad, et hindavad ülekõige ausust, tõde maitstes vallandub aga vihahoog. Kas ausat inimest väärtustades saab valeks pidada tema vaateid? Komplimendid, kiitusavaldused ja positiivsed kommentaarid tõstavad enesehinnangut, negatiivsed arvamusavaldused sünnitavad aga pahameeltning sallimatust. Üdini .ausaks
"Traviata" vaatamine mõjub mõlemale ja paneb paralleele tõmbama nende enda hetkeolukorraga. Jelena mõistab et Insarov peab surema. Järgmisel hommikul mõlemad magavad, kui Jelena ärkab Insarov hüüatuse peale ("Jelena, ma suren!"). Ja surebki, hetk enne Rendici päralejõudmist. Ta viimane sõna on "kodumaa". Nende edasisest saatusest on teada vaid kaheldavad kuuldused. Tsitaate: Shubin Uvar Ivanovitshile: * "Julgen küsida teilt, lugupeetud vägilane, " alustas ta lipitseva häälega, "Kas te laususite need saladuslikud sõnad oma mõtlemisvõime mingi kaalutluse põhjal või siis äkilise vajaduse sunnil tekitada õhulainetust, mida nimetatakse heliks?"" * ". . . . tore, tore. Andku jumal igaühele! See pole sama, mis istuda kõrist saadik soolaukas ja püüda teeselda, et sul on ükskõik, kui sul tegelikult tõepoolest ongi ükskõik. " arutlus Jelena üle Insarovi surma ajal
annaabi.ee 
