3. Probleemiks on Alceste isiksus. Tema hallist massist eristumine tema otsekohesuse, aususe ja põhimõttekindluse tõttu. Samas aga valmistas Alceste´ile probleemi kogu inimkond, kes tema arvates oli hukas. Kõik olid üksteise vastu näiliselt head, samas oma olemuselt kahepalgelised ja valmis noa ka oma nii nimetatud parimale sõbrale selga lööma. 4. Lühike kokkuvõte Alceste oli kogu maailma inimeste peale vihane, kuna nad olid lipitsejad ja võltsid. Ta ei sallinud valelikkust ning lõputut headust ja väljendas seda nüüd oma sõbrale Philinte´ile. Tema arvates olid taunimisväärsed need inimesed, kes kõikidesse heatahtlikult ja ühtemoodi suhtusid. Tal oli aga silmarõõm, kes oma olemuselt sugugi nendesse piiridesse ei mahtunud, kuid keda Alceste siiski armastas. Probleemid said alguse Orontest, kes soovis, et Alceste ja Philinte tema sonetti kommenteeriksid.
epilepsia ja piinavate peavalude all. Kuid need ei vähendanut ta töövõimet. Iseloomult olevat ta olnud alati vastutulelik, heatahtlik, õrn ja rõõmsameelne, käitumises lihtne ja otsekohene- seejuures piiritult iseteadev. Välisele hiilgusele pani ta palju rõhku, kuid muidu oli karske ja vähenõudlik. Sõpru oli tal alati vähe, hiljem mitte ühtegi. Selle asemel olid tal käsualused, teendrid, orjad, lipitsejad. Lõpetas suhteliselt üksikuna. Caesar kui riigimees, väejuht ja sõjakunsti arendaja. 73.aastal eKR valiti Caesar sõjatribuuniks, 68.aastal kvestoriks ja kolm aastat hiljem ediiliks. 62.aastal sai temast preetor- see oli riigiametite viimane hierarhiline aste, mis andis talle täisõiguse saada mõne Rooma provintsi asevalitsejaks. Peatselt määratigi ta asehalduriks kaugesse Lõuna-Hispaania provintsi. Seal saavutas Caesar Rooma vägesid juhtides võitluses
Seitsmendas laulus ka üks surmapatt ihnus ja pillamine. Äärmused. Edasi on vihased ja raevukad in-d. Vihased on paljad suures poritiigis kus söövad ja närivad üksteist. Siis on uhkuse karistamine, kujutatud Firenze keisripooldajate juhti. Põleb tuleriidal ketserina. Aegajalt ka kõrvalepõiked D ja V vestlused. Jumalikkuseni inimlik kunst ei jõua, aga selleni tuleb kõigest hoolimata püüelda. Seada kõrged sihid. Edasi ketserid ja jumalateotajad, silmakirjatsejad, lipitsejad. Seitsmendas ringis on vägivallatsejad, kentaurid mütoloogiast, Attila ajaloost. Inimpisaratest moodustuvad põrgu jõed. Seal D väljendab lootust, et tema värsid elavad kaua. Tunneb, et on loomas midagi suurt. Kaheksandas ringis kupeldajad, abielurikkujad. Taluvad ränkasid karistusi. Sinna paigutab D ka terve rea paavste tema julgus!. Seal on paavstide kaev põlev auk maa sees, üks paavst kaevu suudmes pea alaspidi rippumas, kui uus tuleb vahetab see tema välja