Mati Kilp 19* | 252** 86 | 2272 512 | 1456 346 | 2654 89 | 1351 72 | 477 967 | 1886 81 | 1252 123 | 662 135 | 1540 *ttajate arv 08.04.2009 seisuga **lipilaste arv 01.04.2009 seisuga Joonis 1. Tartu Ülikooli struktuurijoonis, 2009 Allikas: Tartu... 2 Joonis 2. Abielude arv üle kõike maakondi Eestis, juuni 2009 Allikas: Lisa 1. 3 Joonis 3. Tööalases täiendusõppes osalejad valdkonniti TTÜs, 2008 Allikas: Lisa 2. 4 Joonis 4. Üliõpilaste arv TTÜs, 2005-2008
misnik tal lahkuda ja ta lks Peterburi. 1868. a. pidas ta Vanemuise seltsis esimese isamaakne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. 1878. a. asutas ajalehe Sakala, sellest sai ks loetumaid vljaandeid. 1850. a. - Laulu- mnguselts Vanemuine. 1864. a. - Kler aitas palvekirjade aktsiooni eestvedajaid Vene tsaari jutule. 1869. a. - Esimene ldlaulupidu Tartus, eestvedajad Jannsen ja Hurt. 1870. a. - Eesti Pllumeeste Selts. 1870. a. - Eesti lipilaste Selts. 1871. a. - Aleksandri kooli Peakomitee Tartus. 1872. a. - Eesti Kirjameest Selts. 1881. a. - Tapeti senine Vene tsaar Aleksander III. 1884. a. 4. juuni - Eesti lipilaste Selts vttis oma lipuks sinimustvalge lipu. 1888. a. - J. Hurda rahvaluule kogumise aktsioon. 4) Isesisvumine - Eeldused iseseisvumiseks (KULTUURILISED) : 1. Hariduse levik, haritlaskonna levik le Eestimaa. 2. Rahvuslike seltside tegevus. 3. Kommunikatisooni laialdane levik (ajalehed, raudteed, ritused). 4
tähtsate kaubateede ristumiskohalning sai juriidilise likoolihariduse hälliks. 12. ja 13. sajandil tekkisid esimesed moodsad likoolid. Need likoolid olid keskaja omalooming. Antiikajast ei ole tuua htegi näidet selliste ksuste kohta, nagu sed a olid keskaegsed likoolid oma privileegide, kindlate ppeplaanide ja kraadidega (baccalaureus, licentiatus, magister, doctor). Sna likool ei tähendanud universit as litterarum (teaduste hisus), vaid lipilaste ja ppejudude korporatsioon i (societas magistrorum et discipulorum). Vanim on Bologna likool, mis sai oma privileegid keiser Friedrich I-lt 1158. aastal.Bologna juriidilise kooli kasvandike hulgas eristatakse kaht koolkondaglossaatorid ja postglossaatorid: Glossaatorid – tegid teksti vahele märkusi – glossasid . CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu. Vead võisid olla lugejas. Sellinelähenemine iseloomustas kogu tollast teadust – skolastiline meetod. Õigusteaduses nimetati
annaabi.ee 
