Beeta-blokaatorite klassid: 1. Kardioselektiivsed e. beeta1-blokaatorid (n: atenolool, metoprolool).: Blokeerivad peamiselt b 1-retseptoritesse. Suuremate dooside kasutamisel kardioselektiivsus väheneb 2. Mittekardioselektiivsed beeta-blokaatorid (n: propranolool, sotalool): Toimivad nii b 1- kui b 2-retseptoritesse. 3. Alfa- ning beeta-blokaatorid (n: labetalool, karvedilool) : Vasodilatatoorse toimega. Lipiidlahustuvuse alusel jagunevad beeta-blokaatorid: 1. Väga hästi lahustuvad (n: propranolool, metoprolool, timolool, nebivolool) 2. Keskpärase lahustumisega (n: atsebutolool, pindolool, betaksolool) 3. Vesilahustuvad (n: atenolool, nadolool, karteolool) Tähtsamad kôrvaltoimed; 1. Depressioon (eriti lipiidlahustuvatel b -blokaatoritel) 2. Plasma lipiididesisalduse môôdukas tôus 3
Selleks, et raviaine imenduma hakkaks peab algul dissotsieerumata molekulide hulk olema vähemalt 5%. 9. Jaotuskoefitsient (mida näitab, milliseid vedelikke kasutatakse jaotuskoefitsiendi määramisel, polaarsuse muutumise mõju ainete rasvlahustuvusele ja vesilahustuvusele ning imendumisele). Iseloomustab jaotust lipiidse- ja vesifaasi vahel. Jaotuskoefitsient näitab jaotust kahe keskkonna vahel. Kui koefitsient kasvab näitab see antud aine lipiidlahustuvuse kasvu, s.t selle aine difusioon läbi rakumembraani paraneb. Ravimite väljatöötamisel on jaotuskoefitsiendi väljaselgitamine üks esimesi eelkatseid. Uue raviaine sünteesil ennustatakse tema jaotuskoefitsiendi alusel raviaine võimaliku imendumise ja organismis jaotumise üle(Valik tehakse paljude raviainederivaatide vahel). Antud jaotuskoefitsient ja temast tehtud järeldused peavad paika siis, kui keskkonnad on
annaabi.ee 
