on retroviirus, mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (acquired immunodeficiency syndrome).Teadlased isoleerisid HI-viiruse 1983. aastal. HI- viiruse päritolu on teadmata, kuid arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt edasi USAsse. Viirus on inimesele levinud tõenäoliselt ahvidelt. HI-viirus koosneb kahest viiruse geneetilist infot säilitavast RNA-molekulist, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidkihist, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud. Kapsiidi valkudest osa on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad tal kinnituda peremeesraku pinnale. Viiruse peamisteks peremeesrakkudeks on inimese immuunsüsteemi CD4-rakud . CD4- rakke on kõige rohkem lümfisõlmedes ja ringlevas veres. Lisaks peremeesraku pinnal
ka gram(-)batsillide S.aureus ja E.coli kahe D-alaniini NAM-ga liitumist vastu. Vasupidav eelmise inhibeeritdes. penitsillaasile. Vähe allergiline. Puudused: halvasti imenduv, metaboliseerub kiirelt inaktiivseks, ei tööta Pseudomonas aeruginosa vastu. Tsefaloridiin - vastupidavam, vees Vancomütsiin on glükopeptiid ja lahustuv, positiivse laenguga, hea takistab disahhariidi väljumist kättesaadavus vähese verevalkudega lipiidkihist. S.aureuste vastu, süstides. seondumine tõttu, kõrge aktiivsus Kasutatakse organismis seedetraktis gram(+)bakterite vastu, gram(-)vastu Clostridium difficile vastu. sama aktiivne kui tsefalotiin. Parem resistentsus penitsillaasidele, neerudele kergelt toksiline, halvasti imenduv, metüleerimine 3-asendist aitab. Tsefamütsiin C - C7-metoksürühmaga. Batsitratsiin on polüpeptiid Bacillus Suurem stabiilsus penitsillaaside subtilisest ning mõjutab samuti
hüdrofiilne barjäär (O-antigeen ja polüsahhariidide südamik), samas lipiid-A suurem hulk küllastunud rasvhappeid moodustavad tugeva hüdrofoobse barjääri keskkonnas olevatele ainetele. Väikesed hüdrofiilsed antibiootikumid nagu - laktaamid kasutavad rakku sisenemiseks poriine, samas kui makroliidid (nt erütromütsiin, takistab valgusünteesi), gentamütsiin, kanamütsiin, novibiotsiin ja katioonsed valgud kasutavad rakku pääsemiseks lipiidkihist läbi difundeerumist. Tetratsükliin ja kinoloonid kasutavad rakku jõudmiseks nii lipiidkihist läbi difundeerumist kui ka poriine. Bakterite resistentsus antibiootikumidele võib tekkida välismembraani lipiidse või valgulise koostise muutumise tulemusel. Hüdrofoobsete antibiootikumide difundeerumisel välismembraani on kõige suuremaks barjääriks polüsahhariidne südamik. Samas rakkude töötlemine Tris/EDTA lahusega vähendab polüsahhariidse südamiku stabiilsust ning rakud
annaabi.ee 
