periplasmaks. Periplasma pole tühi ruum. [Periplasmas on näiteks ribonukleaas, aluseline fosfataas, penitsillinaas, transporterite seostusvalgud, formiaat-vesinik lüaas, tsütokroom C, osa rakukesta sünteesi ensüüme jne.] G(+) bakterite rakukest koosneb: 1) paksust (20-80 nm) peptidoglükaankihist, mis moodustab kuni 80% rakukesta massist, 2) Kestateihhuuhapetest, mis läbistavad peptidoglükaankihti, 3) Lipoteihhuuhapetest, mis seostuvad ka membraani lipiidkihiga. 4) Vahel rüügitakse ka G(+) rakukesta puhul rakukesta periplasmast (ruum membraani ja peptidoglükaankihi vahel). G(-) bakterike rakukest koosneb: Peptidoglükaani süntees: Peptidoglükaani ehituskivid (N- atsetüülmuramüülpentapeptiid, NAM) ja N- atsetüül- glükoosamiin (NAG) sünteesitakse UDP-derivaatidena tsütoplasmas. 1) N-atsetüülglükoosamiin-1-P + UTP UDP-N-atsetüülglükoosamiin + PPi
Välismembraan takistab hüdrofoobsete ainete tungimist läbi membraani. Valgulise poori kaudu tungivad rakku väikese molekulmassiga vees lahustuvad ained. Välismembraani seovad periplasma peptidoglükaankihiga lipovalgud. G(+) bakterite rakukest koosneb: 1) Paksust peptidoglükaankihist, mis moodustab kuni 80% rakukesta massist. 2) Kestateihhuuhapetest, mis läbistavad peptidoglükaankihti. 3) Lipoteihhuuhapetest, mis seostuvad ka membraani lipiidkihiga. 4) Vahel räägitakse ka periplasmast ruum membraani ja peptidoglükaankihi vahel. 38. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Neil puudub rakukest ning seetõttu on nende kuju muutlik ja nad on osmootselt tundlikud. 39. Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsotsüüm? Mis on nende märklauaks? Penitsilliin takistab peptidoglükaani sünteesi ja kahjustatud peptidoglükaaniga rakud lõhkevad.
seetõttu pole nende LPSd toksilised. Lipopoüsahhariide nimetatakse ka endotoksiinideks. Vabanevad verre näiteks siis, kui bakterid lüüsuvad. Põhjustavad inimesel palavikku, põletikku ja sokki. G(+) bakterite rakukest koosneb: paksust (20-80 nm) peptidoglükaankihist, mis moodustab kuni 80% rakukesta massist, Kestateihhuuhapetest, mis läbistavad peptidoglükaankihti, Lipoteihhuuhapetest, mis seostuvad ka membraani lipiidkihiga. Vähesel määral periplasmat. Teihuuhapped (teichoic acid) on glütserool- või ribitoolfosfaadi polümeerid. Monomeeride vahel fosfodiestersidemed. Kovalentselt seotud peptidoglükaani muraamhappe jäägiga. Lipoteihhuhapped on seotud rakumembraani lipiidkihiga. Teihhuhapete vabadele hüdroksüülidele seostuvad mitmesugused jäägid, nagu suhkrud ja aminohapped. Ulatuvad välja raku pinnale, neile saavad adsorbeeruda faagid- ,,tutvustavad" rakku immuunsüsteemile.
Kaitse vanem osa, loomulik immuunsus (komplemendi alternatiivne aktivatsioon, fagotsüüdid ja äge põletik), reageerib bakterite konserveerunud pinnastruktuuridele ja hävitab efektiivselt suure enamuse tekitajatest Hästi reguleeritud fagotsütoosi kaudu hävitatakse efektiivselt enamus bakteritest Komplemendisüsteem suudab lüüsida väheseid baktereid, enamasti välise lipiidkihiga (Gram-neg) tekitajaid Haigusi tekitavad bakterid on omandanud kaitsemehhanismid, mis häirivad fagotsütoosi ja komplemendi süsteemi ning T-rakkude abistavaid funktsioone (+ erinevad põgenemismehhanismid, nagu peitumine, antigeeni variatsioon ja immuunsuse nõrgendamine) Liigne tsütokiinide produktsioon vastusena bakteriaalsele infektsioonile võib põhjustada tõsiseid