See protsess peab olema tasakaalus. Aineid on vaja organismi ülesehituseks ja energia saamiseks. Toiduga saadud ained organismi rakkudes lagundatakse lihtsamateks koostisosadeks ning ehitatakse uuesti üles organismis kasutatavateks ühenditeks. 4.)Energiavahetus- elus organismi energia on talletatud orgaaniliste ainete keemilistesse sidemetesse. Peamiseks energiaallikaks on suhkrud ehk sahhariidid ehk süsivesikud. Varu energia on talletatud rasvadesse ehk lipiididesse. Energiat vajatakse igasugusteks liikumisteks ja ainete sünteesiks rakkudes. Keemiliste sidemete energia on kasutatav ülekande molekulide abil, mida moodustatakse rakkudes lõhustamisprotsesside kaudu. Ülekande molekulid- energiarikkad makroenergilised molekulid. (1 molekul glükoosi annab 38 makroenergilist ühendit, 38ATP- universaalne). Keemilise sideme energiast suudab organism rakus ära kasutada makroenergiliste molekulide moodustamiseks umbes 40 %, 60% on soojus kadu
transpordi jaoks tarvis. Passiivset transporti mõjutavad: a.Aineosakeste suurus (optimaalne on 2-6 mikromeetrit) b.Isotoonilisus Kopsu limaskesta permeaablus (läbilaskevõime) on hüpo-ja hüpertoonilisuse tekitamisega manustamiskohal vähendatav. 14. Imendumine naha kaudu Vigastamata nahka läbivad paljud raviained, mis esmalt lähevad ekstratellulaarsesse (rakuvälisesse), sealt intratsellulaarsesse (rakusisesesse) ruumi või lipiididesse ja avaldavad seal toimet. Kui raviaine on läbi epidermise saabunud, siis edaspidiseks imendumiseks praktiliselt takistusi pole. Reguleerivaks kihiks on sarvkiht. Perkutaansel manustamisel on 3 teed: Difundeerumine läbi vigastamata naha sarvestunud kohtade vahel Higinäärmete juhade kaudu Nahal olevate karvade juures Perkutaanset imendumist on üütud seletada mitme mehhanismi abil. Esimese versiooni järgi on nahas nn
Transpordiks läheb vaja energiat. ATP, fosfori kandja rakus moodustub kas substraatsel või membraansel fosforüülimisel. Osa fosfaati talletatakse ka polüfosfaadina, mis omakorda on kasutatav nii ATP saamiseks kui ka fosforüüli doonorina kinaasireaktsioonides. Polüfosfaate sünteesitakse ATPst. Lämmastik N sisaldus mikroobide kuivaines ulatub 10%-ni. Kuulub valkudesse, nukleiinhapetesse, mõnedesse lipiididesse, vitamiinidesse. Kõige enam on baktereid, kes on suutelised kasutama orgaanilisi N-ühendeid (valke, aminohappeid, N-aluseid). Need on heterotroofsed bakterid e saproobid. Kasvavad hästi puljongsöötmel (LB sööde jne). Nad kasutavad neid orgaanilisi N-ühendeid nii energia hankimiseks kui ka biosünteesiks. Esimesed puljongisöötmed koostas juba Robert Koch. 4 Osa mikroobe suudab lagundada ka uureat ja kasutada seda N-allikana (Ureaplasma, Proteus,
annaabi.ee 
