Viljandi põhjapoolsete valdade meeste pikk-kuued olid kaunistusteta ja teistsuguse lõikega kui Tarvastu ja Paistu meestel. Siin olid kuued pikemad ja kaarjalt seljale viidud küljeõmblustega taljesse võetud, kusjuures küljeõmbluste kohalt vööst algavad voldid jäid taha, moodustades nn hännad. Need pressiti tihedateks voldikimpudeks. Vatt (kampsun) õmmeldi nagu püksidki potisinisest villasest labasest riidest. Mandri- Eesti meesterõivaste eeskujul olid need lipiga vatid s.t neil esines keset selga õmblus, mis jätkus allpool vööd lahtise voldi ehk lipiga. Viljandi vattidel oli mahapööratav krae, reväärid ja kaks nööbirida. Rüü oli suvine linane ülerõivas, mis sarnanes lõikelt pikk-kuuele ja oli eelkõige tööriie. Kasukas. Meestekasukas õmmeldi nagu naiste omagi pargitud lambanahkadest. Oli ju lambanahkne kasukas siinses kliimas ammune ja hädavajalik kehakate. Kasukat kanti
pealt. Paelast tehti jala kõrvale aasad ja otsad jäid tupsudega rippuma. 8 Vatt Äksi mehe vatt valmistati potisinisest villasest riidest, seljaosa oli taljes ning lõigatud kahes tükis - keset selga oli õmblus. Hõlma - ning küljeõmbluste vahele õmmeldi kiilud ehk lõtused. Väga iseloomulikud olid lipiga ehk selja keskjoonel vööst allpool oleva lahtise voldiga vatid. Vatil oli peal kitsas püstkrae, hiljem tehtyi ka mahapööratud kraesid. Vatt äis eest vaheliti kinni, oli nii ühe- kui kaherealisi vasknööpidega vatte. Põhja-Tartumaal tehti suveks ka valgeid linaseid vatte, mis lõikelt sarnanesid villastega. Pikk-kuub Täisvillasest toimsest mustjaspruunist vanutatud kangast pikk-kuued olid põhiliseks sooja
annaabi.ee 
