1.8. Evolutsioneerimine Areng, mis on tekkinud pika aja jooksul, alates ürgajast kui tekkisid esimesed elusorganismid. 2. ORGANISEERITUSE TASEMED 2.1. Molekulaarne tase See on esmane uurimisobjekt. Mitmesugused bioloogilised molekulid – biomolekulid. Väiksem kui rakk. Eluta objektid ei sisalda orgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained esinevad kõikides organismides. Teadus: molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika, elukeemia Näiteks: sahhariidid, lipdiidid, valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). 2.2. Rakuline tase Organellid – raku koostisosad. Rakud on väga erinevad. Teadus: tsütoloogia Näiteks: kloroplastid taimerakus, punane verelible ehk erütrotsüüt, kobarloode. 2.3. Koe tase Sama ehitusega rakud koonduvad kokku ja moodustavad koe koos vaheainega. Teadus: tsütoloogia Näiteks: Taime koed – juhtkude, säilituskude, tugikude; Inimese koed – epiteelkude, närvikude, sidekude, lihaskude. 2.4. Organi / Elundi tase
Pole elus: · Viirustel puudub rakuline ehitus · Puudub iseseisev paljunemine · Kriitiliselt väikesed mõõtmed, minimaalne elu viirusesse ära ei mahu · Puudub iseseisev aine vahetus Viirusosakeste ehitus: 1. Nukleiinhape, kas DNA või RNA (üks neist, aga mitte kunagi pole koos). 2. Valgud (viirus), need moodustavad erinevaid katteid ehk kapsiide. 3. Superkapsiid: on osadel, SV(süsivesikud)+lipdiidid+ensüümid. Näiteks surmatud peremeesrakud. Selleks, et viirus jõuaks rakku peab ta tegema järgmised tegevused: 1) Tungima organismi. 2) Peab kinnituma rakule. 3) Viiruse nukleiinhape tungib rakku. DNA-viirus -> DNA viirus+ DNA peremehe omaga./ RNA-viirus-> RNA viirus+ DNA- ks ehk DNA peremehe oma. Viirustes on 3 tüüpi geene: 1) Geenid, mis kontrollivad peremees raku ainevahetust. Kasutatakse ka tänapäeval laialdaselt biotehnoloogias.
annaabi.ee 
