Põltsamaa naiste rahvariided 5 Sissejuhatus: Põltsamaa on üks kesk-eestis Jõgeva maakonnas asuv linn millel on ka oma ajalugu ja rahvariided. Siin on Põltsamaa lipp ja vapp. Põltsmaa vapp Põltsamaa lipp 2 Põltsamaa rahvariided Veel 18.sajandi lõpul ja 19 sajandi algul kandsid Põltsamaa noorikud piduliku peakattena linukat ehk sabaga tanu. Selle rohkem Põhja-Eestis tuntud peakatte kaunistasid saksa käsitöömeistrid lilltikandiga. Linuk, nagu villane õlakate sõbagi, jäi 19. sajandi esimese poole jooksul kasutusele veel vaid pruudirõiva osana. 18. sajandialgul levisid siin moerõivastuse eeskujul värvli külge tihedatesse voltidesse seatud kaharad mustad seelikud, mille alläärt kaunistas taimemustris helmetikand (helmetari, kudrustükk). 18. sajandi keskpaigasthakati
Pärja tegemisel valmistada oma peamõõdule vastav soovitud kõrgusega (6,5-8,5 cm) pappvõru. Võru sisekülg katta sobiva puuvillase riidega, mis jääb pärja voodriks. Seejärel katta pealispind kas pikuti tõmmatud siidlindiga või erinevat tooni siidlindi tükkidega. Kuklasse kinnitada soovi korral 35-45 cm pikkused lindid. Abielunaise pea pidi vana kombe kohaselt olema kaetud. 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel kandsid Põhja-Eesti naised piduliku peakattena linukat. Linuk koosnes kotikujulise sabaga linast ja pead ümbritsevast pärjataolisest võrust. Kõige üldisemad abielunaiste traditsioonilised peakatted 19. sajandil olid kahekorra kokkumurtud riidetükist tanud, mida kanti hiljemalt 17. sajandist alates. Põhja-Eesti tanud olid kurrutatud ülaosaga. ERMis on kolm Ambla tanu. Tanu 11069 on teinud Leenu Leesmann Karuse külast. Sellised tanud hakkasid 1865. aasta paiku moest minema. Tanu 11170 on pärit Lepsillalt. 1913
annaabi.ee 
